lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2734/16

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-2734/16
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1420
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-2734/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.mail 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-2734

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Meelika Aava, Orvi Tali

Kriminaalasi

H.F-i (H.F) süüdistuses KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 otsus kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav H.F , kaebus menetluskulude ja tsiviilhagide väljamõistmise osas

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 kohtuotsus H.F-ilt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata.
2.Jätta apellatsioon osas, milles vaidlustatakse H.F-ilt tsiviilhagide väljamõistmist, läbi vaatamata. Edasikaebe kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati H.F süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2) ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistati vangistusega vastavalt 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 24.06.-25.06.2014, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-6119/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti H.F-i kinnipidamine, s.o alates 28.10.2014.a. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda DNA-ekspertiisi kulud summas 399 eurot. H.F-ilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse sundraha 585 eurot; koopiakulud summas 3 eurot ja kaitsjatasu summas 312 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuses näidatud Maksu- ja Tolliameti kontole. Tsiviilhagid rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ja H.F-ilt mõisteti kannatanu AGB kasuks välja 300 eurot ja kannatanu MS kasuks 350 eurot.

2.H.F tunnistati KarS § 121 (alates 01.01.2015 § 121 lg 2 p 2) järgi süüdi selles, et tema, 28.10.2014 kella 16.00 paiku kasutas aadressil XXXXXX XX-XX, Tallinn asuvas korteris füüsilist vägivalda oma ema IM suhtes selliselt, et lõi IM-le tapeedirulliga vastu pead ja näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - ninaluude murru ja hematoomi lõua vasakul poolel; KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ajavahemikul 23.06.2014 kella 22.00 - 24.06.2014 kella 06.00, varastas MS kasutuses olevast sõiduautost BMW reg/nr XXXXXX, mis oli pargitud aadressile XXXX X, Tallinn, kannatanule kuuluva automaki SONY maksumusega 100 eurot ning bassikõlari koos võimendiga ALPINE kogumaksumusega 250 eurot. Kahju kokku 350 eurot. Samuti tema, 17.07.2014 kella 14.35 ja 22.00 vahel püüdis varastada parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel AGB-le kuuluvast sõiduautost Seat Alhambra reg/nr XX-XXXXX, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXX-XXXXXX XX asuvas EuroPark parklas, ruudulise mustriga kotti, milles olid kannatanu isiklikud asjad, taskulampi ja maniküürikomplekti koguväärtuses 50 eurot ning musta värvi fotokaamera kotti, milles oli fotoaparaat väärtuses 300 eurot. Autoklaasi lõhkumisega on tekitatud varalist kahju kokku 300 eurot. Esemete vargus jäi pooleli, kuna H.F-i tegevust auto juures nähti ja tunnistaja lähenemisel jooksis ta minema.

ESITATUD APELLATSIOON

3.Esitatud apellatsioonis vaidlustab H.F maakohtu otsuse üksnes temalt kannatanute kasuks tsiviilhagide väljamõistmise ning menetluskulude väljamõistmise osas. Süüdistatav on seisukohal, et kuna tal ei ole tööd ega sissetulekuid, samuti puudub tal muu vara, tuleb osa neist jätta riigi kanda. Samuti palub jätta riigi kanda osa määratud kaitsjale makstud tasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et H.F-i apellatsioon tsiviilhagisid puudutavas osas tuleb jätta läbi vaatamata, taotlus menetluskulude, s.h kaitsjatasu suuruse vaidlustamises aga rahuldamata.
5.Apellatsioon osas, milles süüdistatav vaidlustab kannatanute kasuks tsiviilhagide hüvitamist, tulenevalt KrMS § 318 lg 4, läbivaatamisele ei kuulu. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg 4 rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata. Sellesisulise suunise on andnud kohtutele Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006 määruses nr 3-1-1-38-06. Apellant ei osutanud apellatsioonis ühelegi teisele KrMS § 318 lg 4 nimetatud rikkumisele. Kohtukolleegium märgib, et 16.04.2015 süüdistatava, prokuröri ja süüdistatava kaitsja vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (I kd, tl 21-24). Nähtuvalt kokkuleppe sisust on H.F-ile selgitatud ka menetluskulude

2(4)

ja sundraha tasumise kohustust, samuti ka seda, et kohtu poolt väljamõistetavad sundraha ja menetluskulud ei kuulu kokkuleppe sisusse. 22.04.2015 toimunud maakohtu istungil avaldas süüdistatav, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad, kokkulepe on arusaadav, nõustub kokkuleppega. Tsiviilhagidest on teadlik, on nõus tasumisega (I kd, tl 15-17). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Kohtuistungil ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda ega taotlenud nende hüvitamist ositi. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. Eeltoodut arvesse võttes rahuldas kohus põhjendatult kannatanute AGB ja MS tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kannatanute kasuks.

6.Mis puudutab H.F-ilt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) vaidlustamist, siis kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks viidata KrMS §-le 189 lg 2, mis kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuivõrd süüdistatav on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise ega ole viidanud kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seega ei võimalda KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulusid täielikult riigi kanda. Kohus pidas võimalikuks jätta riigi kanda DNA ekspertiisi kulud summas 399 eurot, kuivõrd ekspertiisiga täiendavat tõenduslikku teavet ei saadud. Kohtukolleegium ei tuvastanud KrMS § 180 lg-s 3 ettenähtud menetluskulude hüvitamise veelgi suuremas osas riigi kanda jätmise seaduslikeks alusteks olevaid asjaolusid. Niisuguste alustena ei ole käsitletavad apellandi väited, et tal ei ole tööd ega sissetulekuid ning et tal puudub muu vara. Asjaolu, et H.F viibib vanglas, ei ole samuti aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium 7. detsembri 2012 lahendis nr 3-1-1-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on H.F võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Kriminaaltoimiku materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtukolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.

3(4)

Kohtukolleegium märgib, et süüdistatav on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.F-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele ei ole varasemalt mõistetud karistused tema käitumisele mõju avaldanud, mida kinnitab kuritegude toimepanemise jätkamine. Süüdistatav pidi seega möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Seega oli apellant teadlik kriminaalmenetluse võimalikest kuludest ja hiljem asja arutamisega kokkuleppemenetluses ei ole tegemist n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega. Kaitsjatasu suurus 312 eurot on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega ja puudub seadusest tulenev alus jätta osa sellest riigi kanda.

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 otsuse H.F-ilt menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja H.F-i määruskaebuse rahuldamata. Apellatsiooni osas, milles vaidlustatakse H.F-ilt tsiviilhagide väljamõistmist, jätab läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

Meelika Aava

Orvi Tali

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja