Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud B.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.04.2013. a kohtuotsusega ja karistati KarS § 121 järgi 6 kuu vangistusega ning KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta 9 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti B.N-ile 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati B.N 2 aasta 8 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti B. N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.11.2011. a otsusega mõistetud 10 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algusajaks loeti 29.02.2012. a. Kohtuotsus jõustus 15.10.2013. a. Tartu Maakohtu 11.08.2014. a kohtumäärusega jäeti B.N vabastamata temale Tartu Maakohtu 23.04.2013. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määruse kohaselt on vanglal õigus uuesti esitada materjalid B.N vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks 8 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Määrus jõustus 26.08.2014. a. Tartu Maakohus vaatas läbi B. N-ile Tartu Maakohtu 23.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7435 mõistetud karistused tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest ning jättis 19.01.2015. a määrusega karistused muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.02.2012. a ja lõppeb 24.09.2015. a. Tartu Maakohtu 11.08.2014. a määrusega antud tähtajast tulenevalt avanes B.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus uuesti 26.04.2015. a. Tartu Vangla toetab B. N vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on B. N olemas kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased tema vanavanemate näol. B. N on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Jane Pajus esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles toetas B. N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ning talle kõikide vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist ja käitumiskontrollile allutamist vähemalt kuueks kuuks. Prokurör leidis, et on võimalik, et pikaajalisest vangistusest saadud kogemus on isikut muutnud ja ta soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda. Samuti tunnistab ta alkoholi kuritarvitamist ühe õigusrikkumise põhjusena. Süüdimõistetu B. N kinnitas kohtus, et vaatamata lühikesele kanda jäänud karistusele soovib ta karistuse kandmiselt vabaneda ja täita käitumiskontrolli nõudeid. Kohtu seisukoht B.N kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. B.N on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Praegu kannab ta liitkaristust kehalise väärkohtlemise, süstemaatilise varguse katse ning kahe röövimise eest isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Vangistuses viibib B.N alates 29.02.2012. a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Kohus leiab, et B. N on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. B.N vabastamist toetab ka Tartu Vangla ning riiklikku süüdistust esindanud prokurör. B.N on viibinud vangistuses ca 3 aastat ja 2 kuud ning kandmata karistusaeg on natuke üle 4 kuu (vabaneb 24.09.2015. a). Kohus leiab, et tegemist on olnud piisava ajaga, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Vangla iseloomustusest nähtub, et B.N poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on 34% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%. Kohtu hinnangul ei suuda edasine vangistuse kandmine neid riske oluliselt vähendada. Selleks, et aidata B.N

järgida pärast mitmeaastast vangistust seaduskuulekat eluviisi ning vähendada alkoholi kuritarvitamise tõttu uute kuritegude toimepanemise riski, on eeltoodut arvesse võttes oluline, et B. N üle säiliks kontroll ja järelevalve, mida saab pakkuda kriminaalhooldus. Sellist võimalust ei tekiks tähtaegsel vabanemisel. B.N on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid siis jätkas ta katseaja kestel uute kuritegude toimepanemist. Ka karistuse kandmise ajal on ta toime pannud rikkumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras – 25.07.2014. a on talle määratud noomitus seoses keelatud esemega teavitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ning 10.11.2014. a on talle määratud 3 päeva kartserit 2 kuu pikkuse katseajaga ametniku korralduse täitmata jätmise tõttu. Positiivne on see, et B. N on vangistuse kestel läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, Vihajuhtimise programmi perioodil 03.09.2013. a – 05.11.2013. a ja Eluviisitreeningu programmi perioodil 18.02.2014. a – 22.02.2014. a. Vangla iseloomustuse kohaselt võttis ta programmidest aktiivselt osa ning motivatsioon muutusteks on olemas. Samuti osaleb ta kohusetundlikult alates 01.09.2014. a TKHK puidupingitöölise kutseõppes. Seega näitab B. N , et ta on huvitatud oma käitumise muutmisest ning teeb selle nimel tööd. Samuti on B. N tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning soovib edaspidi hoiduda alkoholist seoses sooviga elada õiguskuulekat eluviisi. B.N on vabanemisel olemas kindel elukoht tema vanaemale kuuluvas korteris, mis osteti vanavanemate poolt talle. Kuna süüdimõistetu on varasemalt kuritegusid toime pannud ka varalise kasu eesmärgil, on väga oluline osa tema vabanemisjärgsel majanduslikul olukorral. Vangla iseloomustusest nähtub, et 06.04.2015. a seisuga on B. N täitmata rahalisi nõudeid 6059,47 eurot ning vabanemisfondis on X eurot. Samas on XXXX omanik kinnitanud kriminaalhooldajale, et vabanemisel on B. N olemas töökoht fotografeerijana. B.N on XXXX Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et B.N on olemas toetavad lähedased vanavanemate näol. Seega on B. N olemas kõik igapäevaseks eluks vajalikud tingimused, mis aitavad tal jätkata edaspidi õiguskuuleka eluviisi järgimist. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb B.N-ile määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad kohustused, s.o mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootikume ning asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5 tuleb katseaja pikkuseks määrata 6 kuud.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.