Jätta süüdistatava N.E kaitsja vandeadvokaat Alo Noormetsa määruskaebus Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrusele läbi vaatamata ning tagastada määruskaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) menetluses on kriminaalasi, milles N.E süüdistatakse KarS § 314 lg 1 järgi.
2.Antud asjas esitasid kannatanud Y.C. ja I.M. tsiviilhagi. Tartu Maakohtu 23. detsembri 2014 määrusega anti kannatanutele tähtaeg tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks kuni 23. veebruarini 2015.
3.Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 määrusega keeldus maakohus kannatanute hagi menetlusse võtmisest ja jättis tsiviilhagid läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudusid
23.veebruaril 2015 elektrooniliselt esitatud hagiavaldusel allkirjad, selgelt väljendatud nõue ning mittevaralise kahju nõuetelt on tasumata riigilõiv.
4.Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrusega võeti kannatanute poolt 30. märtsil 2015 esitatud tsiviilhagi koos selle juurde olemuslikult kuuluva vara nimekirjaga menetlusse. Kohus märkis, et
30.märtsil 2015 esitatud tsiviilhagis on 23. detsembril 2014 ja 20. märtsi 2015 määrustes kajastatud puudused kõrvaldatud. Kohus selgitas, et sellega seoses ei menetleta edaspidi kannatanute varasemaid tsiviilhagisid, s.o hagisid, mis on kohtule esitatud enne 30. märtsi 2015
(st. 24. juunil, 13. augustil, 14. augustil, 17 augustil 2014 ja 23. veebruaril 2015 hagisid). 20. märtsi 2015 määrus, millega keelduti enne 30. märtsi 2015 esitatud hagide menetlusse võtmisest, on jõustunud ja määruskaebemenetlust selles ei toimu. 30. märtsi 2015 hagi esitamisega aktsepteeris kannatanute esindaja kohtu 20. märtsi 2015 määruses võetud seisukohti enne 30. märtsi esitatud hagide mittenõuetekohasuse kohta, esitades 30. märtsil 2015 hagi, mis on kohtul võimalik menetlusse võtta. Kuna kohtuistung lükkub süüdistatava haigestumise tõttu 2015. aasta sügisesse ja kohtul ei olnud võimalik 7. aprillil 2015 alustada kriminaalasja üldmenetluse arutamisega, siis sisulist põhjendatud alust tsiviilhagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ei ole. Kohus märkis, et hagi vastuvõtmine sai võimalikuks seetõttu, et seoses süüdistatava haigestumisega, sai kohus
7.aprillil 2015 pidada üksnes korraldava istungi KrMS § 2761 mõttes ja on sisuliselt jõudnud tagasi eelmenetluse staadiumisse, planeerimaks uut aega kriminaalasja üldmenetluses arutamiseks. Kuna kriminaalasja üldmenetluses kohtuistungil menetlemine toimub sügisel, siis ajaline faktor, mis takistanuks 30. märtsil 2015 esitatud tsiviilhagi vastu võtmast, on ära langenud ning pooltel võimalik end hagi menetlemiseks ette valmistada. Lisaks vabastas kohus kannatanud mittevaralise kahju nõudelt riigilõivu tasumisest ja selgitas muid korralduslikke küsimusi.
5.Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määruse peale esitas kaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb võtta määruskaebus menetlusse, rahuldada see ja tühistada maakohtu määrus. Kaitsja seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine. 5.1 Kannatanute poolt 30. märtsil 2015. esitatut maakohtu 23. veebruari 2015 määrusele tuleks käsitleda määruskaebusena, mille lisadena on kannatanud esitanud küll oma 23. veebruari 2015 hagiavalduse väidetava tervikteksti, ent tegemist ei ole uue hagiavaldusega, vaid selle 3 esimest lehekülge on identsed 23. veebruari 2015 esitatud dokumendiga ning 2 lehekülge juurde pandud väites, et need jäid saatmata „arvutisüsteemi tehnilise rikke tõttu“. Ka kannatanud ise pole käsitlenud seda uue tsiviilhagina, vaid taotlenud menetlusse võtta nende poolt 23. veebruaril 2015 esitatud tsiviilhagi. 5.2 Kohtul puudub õiguslik alus tsiviilhagi menetlusse võtmiseks olukorras, kus ta on andud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja seejärel keeldunud tsiviilhagisid oma 20. märtsi 2015 määrusega menetlusse võtmast, kuna puudused ei olnud kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldatud. Antud juhul käsitles kohus olukorda selliselt, et kannatanud esitasid 30. märtsil 2015 täiesti uue tsiviilhagi ning kuna kohtulik uurimine lükkus süüdistatava tõttu edasi, võttis kohus hagi menetlusse. 5.3 Lisaks on kohus märkinud, et kohtu 20. märtsi 2015 määrus on jõustunud ning määruskaebemenetlust selle vaidlustamiseks ei toimu. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas saab olla kohtu 20. märtsi 2015 määrus jõustunud, kui kannatanud esitasid selle peale 30. märtsil määruskaebuse (ka kohus on oma e-kirjas käsitlenud seda määruskaebusena) ning seniajani ei ole seda määruskaebust mingil viisil lahendatud. Kohtutoimikus ei ole ka ühtki dokumenti, millest nähtuks kannatanute tahe loobuda määruskaebusest. 5.4 Vastavalt KrMS § 38 lg 1 p-le 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud tähtajaks, s.o 10 päeva jooksul alates kriminaaltoimikuga tutvumisest. KrMS § 225 lg 11 kohaselt peab prokuratuur pärast KrMS § 225 lg-s 1 nimetatud tähtaega esitatud tsiviilhagi määrusega tagastama, selgitades kannatanule õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 2631 lg 1 sätestab, et kui süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi, teeb kohus määruse selle menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Sõltumata sellest, kas esineb mõni muu seaduses sätestatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides on hagi esitatud, ei ole kriminaalasjas kannatanu või kui tsiviilhagi ei ole esitatud prokuratuuri kaudu. Sellest nähtub üheselt, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi kriminaaltoimikuga tutvumisest alates 10 päeva jooksul. Kui kohus tuvastab, et tsiviilhagi menetlusse võtmist takistavad puudused, on kohtul õigus
jätta see käiguta ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui kannatanu nimetatud ajaks puudusi ei kõrvalda, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. Kannatanul ei ole õigust pärast prokuratuurile tsiviilhagi esitamise tähtaja möödumist esitada menetluses uut tsiviilhagi, ei prokuratuuri kaudu, ega otse kohtule. Kohus saab menetleda üksnes tsiviilhagi, mis on esitatud kooskõlas menetlustähtaegadega ja esitatud prokuratuuri kaudu. Uue, otse kohtu kaudu esitatud tsiviilhagi menetlusse võtmisest peab kohus keelduma nii KrMS § 38 lg 1 p 2, § 225 lg 11 kui ka TsMS § 66 alusel ning selgitama kannatanule, et tal on õigus esitada tsiviilhagis sisalduv nõue tsiviilkohtupidamise korras. 5.5 Teoreetiliselt saanuks kohus võtta menetlusse kannatanute 23. veebruaril 2015 esitatud tsiviilhagi, ent seda juhul, kui kohus oleks seadusliku aluse esinemisel rahuldanud kannatanute
30.märtsi määruskaebuse, tühistanud selle tulemusel 20. märtsi 2015 määruse või ennistanud kannatanute tsiviilhagi. Sellist olukorda antud ajal ei ole. Kohus on jätnud kannatanute 30. märtsi määruskaebuse tähelepanuta ning on sellele lisatud hagidokumendist välja lugenud, justkui oleks kannatanud soovinud esitada uut tsiviilhagi. Sellist tahet kannatanud avaldanud ei ole. 5.6 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on hagi menetlusse võtnud üksnes põhjendusega, et süüdistatava tõttu lükkub menetlus edasi. Märkimist väärib ka tõik, et prokurör vaidles samuti
7.aprilli 2015 istungil korduvalt tsiviilhagi menetlusse võtmisele vastu, leides, et kannatanutele oli antud piisavalt võimalusi tsiviilhagi esitamiseks, see tähtaeg sai läbi 23. veebruaril ning tsiviilhagi vastuvõtmine venitaks kriminaalasja menetlust. 5.7 Lisaks on kohus omal initsiatiivil määranud, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 alusel ei ole kannatanud kohustatud tasuma riigilõivu tsiviilhagi koosseisus esitatud mittevaralise kahju nõudelt. Kõnealune norm reguleerib õigusvastase repressioonidega seoses ära võetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamise riigilõivu mittevõtmise küsimust. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. 5.8 Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et 7. aprilli 2015 kohtumäärusel, millega kohus on menetlusse võtnud 30. märtsi 2015 tsiviilhagi, puudub igasugune õiguslik alus ning see on vastuolus nii tsiviilkui ka kriminaalmenetluse põhimõtetega. 30. märtsi 2015. a määruses puudub õiguslik argumentatsioon 30. märtsi 2015 esitatud tsiviilhagi menetlusse võtmise kohta. Kohus on vaid märkinud, et võtab tsiviilhagi menetlusse, kuna asja sisuline arutamine lükkub edasi süüdistatava tõttu. Kohus jättis seejuures arvestamata, et süüdistataval on asja arutamise edasilükkamiseks mõjuv põhjus tervisliku seisundi näol.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et N.E kaitsja esitatud määruskaebus Tartu Maakohtu
7.aprilli 2015 määrusele tuleb jätta läbi vaatamata ning põhjendab seda järgmiselt. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. Erinevalt kõiki kohtuotsuseid hõlmavast apellatsiooniõigusest ei ole määruskaebeõigus tagatud kõigi kriminaalmenetluses tehtavate kohtumääruste suhtes. Nende kohtumääruste loetelu, mille edasikaebamine kriminaalasjast kui tervikust lahutatuna on välistatud, sätestab KrMS § 385. Viidatud säte nimetab määrused, mis ei saa olla määruskaebemenetluse esemeks ning mida saab üldjuhul vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis. KrMS § 323 lg 1 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. N.E kaitsjal puudub käesoleval juhul KrMS § 385 p 17 järgi
edasikaebeõigus. Eeltoodu tõttu ei käsitle apellatsioonikohus N.E sisulisi vastuväiteid menetlusõiguse rikkumise kohta. Samas ringkonnakohus möönab, et kaitsja tõstatatud küsimused tsiviilhagi menetlusse võtmisel on asjakohased. Juhul, kui esimese astme kohus tõepoolest käsitles kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi uue hagina, pidanuks ta kontrollima, kas sellise nõude vastuvõtmise eeldused on täidetud. Juhul, kui maakohus leiab edasise menetluse kestel, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud (nt tähtaega rikkudes), on maakohtul võimalik jätta hagi läbi vaatamata. Kuid kuna antud juhul on seadusandja tsiviilhagi vastuvõtmise hagi määruse peale edasikaebeõiguse välistanud, puudub ringkonnakohtul alus määruskaebuse menetlemiseks.
Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.