lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3134/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3134/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-3134/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja28.04.20151-15-3134/21Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-3134

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

14.mai 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-3134

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.aprill 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu U.G (ik. XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 28. aprilli 2015. a otsus, U.G-lt väljamõistmise osas, jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata .

(U.G) menetluskulude

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.U.G tunnistati Harju Maakohtu 28.04.2015. a otsusega süüdi KarS § 424 ja § 329 ja põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti vangistus 10 kuuks. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.08.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (tegemata 1306 tundi üldkasulikku tööd) 1 aasta 9 kuu ja 18 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 18 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks loeti 11.12.2014. a.
2.Sama otsusega mõisteti U.G-lt välja kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 192 eurot ning ekspertiisitasu 14 eurot. Kokku menetluskulud 791 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Määruskaebus
3.U.G esitas maakohtu otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas määruskaebuse, paludes jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

1(3)

Kaebuse põhjendustes märgib U.G , et kannab pikaajalist vangistust ning tal ei ole vanglas töökohta. Seega puudub tal tänase päeva seisuga igasugune sissetulek mis võimaldaks temale määratud kohtukulude tasumise. Kodus on elukaaslane väikese lapsega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium , tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatava kohtulahendi tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas puudub alus. 16.04 .2015. a sõlmitud kokkuleppes on välja toodud kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu. Maakohtu 28.04.2015. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt, taotles U.G kaitsja Jugans Grossmann seoses U.G ees ootava pikema vangistuse ja tema koduse seisuga menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning ülejäänud menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja andmist. Maakohus ei jätnud menetluskulusid osaliselt riigi kanda, kuid andis võimaluse menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja jooksul. Kohtukolleegiumi hinnangul, on seega maakohus arvestanud isiku varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid ning andnud võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotleb süüdimõistetu menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg -s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Maakohus jättis menetluskulud süüdimõistetu kanda, kuid andis võimaluse tasuda need 12 kuu jooksul. Kohtukolleegium leiab, et maakohus, mõistes sama otsusega U.G-le vangistuse, arvestas ka sellega, et U.G viibib vangistuses. Seega on maakohus eelnimetatud sätte põhimõttega arvestanud ning selliseid erakordsed asjaolud, mis tingiks süüdimõistetult välja mõistetud menetluskulude vähendamise ja riigi kanda jätmise, ei ole tuvastatavad. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Süüdimõistetu ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et süüdimõistetu viibib vangistuses ning ei oma käesoleval ajal mingit sissetulekut , ei tõenda veel tema maksejõuetest. Kohtukolleegium osundab, et süüdimõistetul on kohtuotsuse jõustumisest alates võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul ning vajadusel on võimalik taotleda ka tasumise pikendamist. Täiendavalt märgib kohtukolleegium, et süüdimõistetul on võimalik vangistuses samuti töötada ning teenitud rahast tasuda temalt välja mõistetud rahalised nõuded. Vastavalt VangS § 37 lõikele 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Erandid töökohustusest on sätestatud VangS § 37 lõikes 2 (pensioniealised, tervislikud põhjused, üldhariduskoolis õppimine jne). VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on kinnipeetav Eesti Vabariigis kohustatud töötama, kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda talle füüsiliste ja vaimsete võimete poolest sobivat tööd ja seadus ei sätesta konkreetse isiku osas erandit. Süüdimõistetu ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta kuuluks VangS sätestatud erandite hulka ning seega puudub igasugune põhjendatud alus arvamuseks, et süüdimõistetu ei ole võimeline töötama ja menetluskulusid tasuma.

2(3)

Eeltoodut arvestades, leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult jätnud U.G menetluskulud täielikult tema enda kanda ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas. Kohtukolleegium selgitab, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

5.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § -dest 180; 337 lg 1 p 1 ja 390, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.04.2015. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/

Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.