Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-15-3371 KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada I.B-le lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist (VSS § 18 lg 4 alusel 48 tunni jooksul pärast koheselt täitmisele pööratud põhikaristuse ärakandmist) koos sissesõidukeeluga tähtajaga 3 aastat. VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. KarS § 84 alusel mõista I.B-lt riigi kasuks konfiskeerimise asendamise korras välja 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (nr EE571010220229377229 SEB pangas, arveldusarvele nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE221700017003510302 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 DANSKE BANK pangas). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700034993 ning selgitus: „I.B , kriminaalasja number 1-15-3371, konfiskeerimise asendamine“. Asitõendid: - mobiiltelefon Nokia X6-00, IMEI 3559640963207, SIM kaart LABAS nr 8937002131200098271, aku Nokia BL-5J, mobiiltelefon Samsung, IMEI 355365066469394, SIM kaart LABAS nr 8937002140200280383, mobiiltelefon Samsung, IMEI 3633650629142252, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (12.03.2015 üleandmisevastuvõtmise akt nr 744) – tagastada I.B-le kohtuotsuse jõustumisel; - GPS navigaator NAVIO 4301 nr 3561109, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (12.03.2015 üleandmisevastuvõtmise akt nr 744), tagastada R K . Mõista I.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Kalju Kutsari poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, käekirjaekspertiisi tegemise eest 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 300 (kolmsada) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Määrata, et I.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1287 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700033800 ning selgitus „I.B , 1-15-3371, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

1-15-3371 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asjaolud I.B on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg p 3 järgi selles, et tegutsedes grupis tundmatu isikuga, 16.11.2014.a kella 11.00 paiku pärast seda, kui tundmatu isik helistas O K kodusele lauatelefonile nr +xxxxxxx ja esitles ennast advokaat Artur Paulinguna ning edastas teadvalt valeinformatsiooni, et O K väimees oli otsa sõitnud tütarlapsele, kes on praegusel ajal haiglas ja väimehe karistamise vältimiseks on vaja ohvri vanematele maksta 1000 eurot; kannatanu oli sellega nõus ja mõne minuti pärast tuli I.B tema juurde xxx asuvasse korterisse, kellele ta andis üle 1000 eurot; umbes viie minuti pärast tuli I.B tagasi ja ütles, et liiklusõnnetuses kannatada saanud tütarlapse vanemad nõuavad neile veel 500 euro üleandmist. Ka sellega oli O K nõus ja andis I.B-le veel 500 eurot. Saadud 1500 euro kohta kirjutas I.B allkirja. Sel moel I.B pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupi poolt, s.o KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo (alates 01.01.2015 vastab antud kuritegu KarS § 209 lg 1 p 4 - teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, grupi poolt). Kooskõlas I.B , tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Sofja Hristoforova vahel sõlmitud kokkuleppega nõuab abiprokurör kohtus I.B-le karistuseks KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 2, 3 määrata, et karistus jäetakse osaliselt (5 kuud vangustust) täitmisele pööramata, kui I.B katseaja jooksul (3 aastat) ei pane toime uut tahtlikku kuritegu; kohesele ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 arvestada karistusaega alates vahistamisest, e. 20.11.2014. Kohaldada KarS § 54 lg 1 ning kohaldada I.B suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 3 aastaks. KarS § 84 alusel mõista I.B-lt konfiskeerimise asendamisena välja 1500 eurot. I.B-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha ja kriminaalmenetluse kulud kohtu määratud ulatuses. Kohaldada KrMS § 180 lg 1 ja kohtukulude tasumine määrata ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. Kohtuistungil I.B avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Kohtu seisukoht

1-15-3371 Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada I.B KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 4) järgi vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis hoiul olevad asitõendid (12.03.2015 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 744) kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele tagastamisele. Kohtu hinnangul ei kuulu kannatanu O K tsiviilhagi rahuldamisele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt maksis O K süüdistatavale 1500 eurot selleks, et vältida väimehe karistamist ehk teisisõnu vältimaks kriminaalmenetluse alustamist. Taolises situatsioonis võib kannatanu käitumist käsitleda kui altkäemaksu andmise kõlbmatut katset KarS § 298 ja § 26 tähenduses. Kogutud tõendid kinnitavad, et kannatanu andis süüdistatavale üle raha pettuse tulemusel. Tulenevalt TsÜS §-dest 84, 90 ja 94 on pettuse tulemusel tehtud tehing tühine. Kuid lisaks pettusele tuleb antud juhul arvestada ka seda, et süüdistatava ja kannatanu vaheline tehing on vastuolus avaliku korraga, kuna sisuliselt võib seda käsitleda kannatanu poolt altkäemaksu üleandmisena. Seega on kõnealune tehing tühine juba lähtuvalt TsÜS § 86 lg-st 1. TsÜS § 90 lg 2 sätestab, et tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alusetu rikastumise mõiste ja kohustuse täitmisena saadu tagastamise alused on sätestatud VÕS §-des 1027 ja 1028. Nimetatud sätetest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja üldjuhul saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Samas VÕS § 1028 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei või aga üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist viimati nimetatud sättes ettenähtud erandliku olukorraga, mis välistab kannatanu võimaluse nõuda süüdistatavalt tagasi summa, mida kannatanu on sisuliselt altkäemaksuna üle andnud (vt ka Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III osa, lk 589. Kirjastus Juura, Tallinn 2009). Seega tuleb juhindudes VÕS § 1028 lg 2 p-st 3 jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et kannatanu on suusõnalises vestluses prokuröriga teatanud hagist loobumisest. Vältimaks aga kuritegude toimepanemise arvelt süüdistatava rikastumist ning arvestades, et antud juhul on kuriteo tulemusel saadu ära kulutatud, on põhjendatud mõista KarS § 84 alusel süüdistatavalt konfiskeerimise asendamise korras välja summa, mis vastab kuriteoga saadud vara väärtusele, so 1500 eurot. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.

1-15-3371

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.