Kohtulahend

I.E karistatud tubakatoodete enda juures hoidmise eest noomitusega. Varem on I.E korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, samuti on ta vabanenud tingimisi ennetähtaegselt. Vaatamata ka võimalusele kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Uued kuriteod pani ta toime katseajal olles, misjärel on talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud. Korduvalt katseajal toime pandud kuriteod näitavad, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole piisavaks uute kuritegude toimepanemise takistamisel. I.E kuritegude dünaamika on jäänud samaks – varavastased ja liiklusalased süüteod. Nelja viimase otsusega on teda karistatud KarS § 424 järgi ning tema kuritegude riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Vaatamata varasemalt läbitud sotsiaalprogrammidele Eluviisitreening ja Õige Hetk, ei ole ta suutnud alkoholitarvitamisest loobuda. Positiivseks pidas kohus kindla töö- ja elukoha olemasolu, mis on vabanemisel rahuldava sissetuleku oluline osa. Samuti on alustatud töövõimetuspensioni taotlemisega. I.E sõnul ei takista see tal füüsilise töö tegemist. Asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus aga, et I.E ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ning ei ole põhjendatud. Tema varasem elukäik, sooritatud kuritegude arv ja olemus ning korduv katseaja nõuete rikkumine ei veennud kohut, et praegusel hetkel on karistuse mõistmise eesmärgid täidetud.

MÄÄRUSKAEBUS

tööandja ei ole alkoholilembesed, seega selline risk puudub. Samuti distsiplineeriks töölkäimine. 3.7 I.E leiab, et tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et ta on omal initsiatiivil üle aasta aktiivselt tegelenud käitumist negatiivselt mõjutanud tegurite kõrvaldamisega. Samuti on tal tahe elada seaduskuulekalt ning hoolitseda pere ja laste eest, mitte korrates tehtud vigu. 3.8 Distsiplinaarkaristuse kohta selgitab I.E, et tubakatooted otseselt vanglas keelatud ei ole. Keelatud on need siseruumides. Karistusena määratud minimaalne karistus näitab, et rikkumine on väike ning see ei tohiks tingimisi ennetähtaegset vabastamist mõjutada. Karistuse eesmärk on mõjutada rikkujat aru saama kuriteo olemusest ja keelatusest. I.E on aru saanud oma tegude keelatusest ning ei õigusta neid, samuti annab ta endale aru, et kohtu poolt määratud tingimused on täitmiseks. Ta palub siiski uskuda, et alkoholiprobleemid on seotud psüühikahäiretega, milliste maandamiseks otsib ta abi alkoholist. Nüüd on ta pöördunud psühhiaatri poole, mida oleks pidanud tegema juba ammu. 3.9 I.E märgib, et töö- ja elukoht hõivavad tema jõudeaja ning kindlustavad sotsiaalse kindlustatuse nii määruskaebuse esitajale endale, kui ka tema lastele. Kriminaalhooldus ei pärsi töökohustuste täitmist, pigem maandab riske. Tööandja ja sõber, kelle juurde I.E elama läheb, kinnitavad, et ta on kohusetundlik, kuid probleemiks on alkohol. Ravi ja nõustamine välistavad alkoholiga seotud riskid. I.E kinnitab veelkord, et tema poolt ära kantud karistus on olnud piisav, et aru saada tegude keelatusest. Edaspidisel vanglakaristusel sisuline mõte puudub ning ka tema enda initsiatiiv on kuritegeliku käitumise põhjuste kõrvaldamisel suur nii ennetähtaegse vabastamise korral, ravil kui ka ennetamisel. 3.10 Määruskaebuse lisas märgib I.E , et ta soovib kohe ennetähtaegselt vabanedes tööle asuda OÜ-s XXX . Pärast karistuse kandmist ei ole tal enam nimetatud ettevõttes tööle asuda võimalik, kuna sügis-talve perioodil pakub firma tööd tipphooajal (suvi, kevad) võetud töölistele. Seega talvel vangistuse lõpuni kandmise korral ei ole tal töökohta ega muud eluks vajalikku sissetulekut peale töövõimetuspensioni. Töötamine vähendab sotsiaalse toimetuleku riski ning edaspidist toimetulekut ning distsiplineeriks I.E seaduskuulekale käitumisele. See aitaks tal varem elu korda seada ja kohustuste täitmist varem, kui seda on karistuse lõppedes, vabaneda. Tähtaegsel vabanemisel ei huvita kedagi, kas I.E on tööd ja võimalust oma elu korraldamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

rikkumine ei veena kohut, et praegusel ajal on I.E karistuse eesmärgid täidetud. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. 4.3 Käesolevalt on I.E heitnud niisiis maakohtu määrusele ette end iseloomustava materjali tähtsate aspektide arvestamata jätmise – mh selle, et kohus jättis arvestamata Eluviisitreeningu ja programmi Õige Hetk läbiviijate arvamuse, et mingil ajal esineb programmi läbinutel tagasilanguse perioode. Samuti jättis kohus arvestamata, et I.E eelmine kriminaalhooldus kulges probleemivabalt kuni vanglakaristuse täitmisele pööramiseni. Samuti selle, et määruskaebuse esitaja on omal initsiatiivil tegelenud alkoholiprobleemile lahenduse otsimisega. Elik määruskaebuse väidete kogumis on I.E leidnud, et kohus on teinud kaalutlemata otsustuse. 4.4 Apellatsioonikohus nõustub vaatamata I.E etteheidetele maakohtu seisukohaga, selgitades ühtlasi, et kuna määruskaebemenetluse eesmärk on kohtulahendi seaduslikkuse kontrollimine, siis mingisuguseid menetluslikke ega materiaalõiguslikke minetusi II astme kohus senises menetluses ei tuvastanud. Apellatsioonikohus peab küll kiiduväärseks I.E erinevaid pingutusi alkoholi liigtarvitamisest loobuda ja leiab, et osalemine sotsiaalprogrammides annab küll suuna, kuidas muuta või lõpetada alkoholi tarvitamine või saavutada alkoholisõltuvuse üle kontroll, edaspidine aga sõltub isiku enda tahtest. Apellatsioonikohus peab kiiduväärseks ka seda, et I.E on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt ning oma lapsi toetada, küll aga selgub tema varasema ennetähtaegse vabastamise küsimuse protokolli lugedes (30.09.2013), et sarnaseid lubadusi on I.E andnud Tartu Maakohtule varemgi. Ennetähtaegse vabastamise toonasest protokollist nähtub, et I.E on teadvustanud alkoholiprobleemi olemasolu, lubanud alluda ravile, käia psühhiaatri vastuvõtul, muuta oma elu ja suhteid lähedastega ning kinnitanud, et saab aru perekonnale põhjustatud kannatustest, samuti on ta kinnitanud töö- ja elukoha olemasolu jne. Maakohus uskus I.Eubadusi ja vabastas ta tingimisi ennetähtaegselt. Karistus pöörati täitmisele, kuna I.E lmus kriminaalhooldaja juurde alkoholijoobe tunnustega. Sellele järgnesid taas ka uued kuriteod. 4.5 Arvestades lisaks, et I.E on kriminaalkorras karistatud juba 17 korral, sh vabadusekaotusliku karistusega 9 korral ning korduvad kriminaalkorras mõistetud karistused ei ole I.E puhul evinud uusi õigusrikkumisi ärahoidvat toimet, on ringkonnakohtul raske toetuda üksnes kinnipeetava lubadustele, et sel korral soovib ta oma elukorraldust muuta. Ehkki määruskaebuse esitaja leiab, et teda on positiivselt iseloomustatud nii sõbra, kelle juurde ta elama asub, kui ka potentsiaalse tööandja poolt, on ta varasemalt korduvalt valinud riskiva ja hoolimatu elustiili ning seadnud oma õigusrikkumistega ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervise ning vara. Sellises olukorras kaalub I.E käitumismustrit iseloomustavate negatiivsete argumentide hulk üle positiivse ning ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada ja seda vaatamata asjaolule, et I.E on elu- ja töökoht, ta on aru saanud oma tegude keelatusest ning omab positiivseid kavatsusi elu muutmiseks.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.