Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-2507
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu R.F-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
R.F elukoht vabanemisel: XXXX; isikukood: XXX; töökoht vabanemisel: XXXX
Kaitsja
-
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras: Jätta R.F temale Tartu Maakohtu 02.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2507 liitkaristusena mõistetud 1 aasta 5 kuu 3 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud R.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 02.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-2507 KarS § 424 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti R.F-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud vangistust, suurendades mõistetud 10 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 13.03.2014. a otsusega mõistetud 1 aasta 4 kuu 14 päeva vangistuse arvelt osaliselt. Sama kohtuotsusega ning Tartu Maakohtu
14.10.2014. a täpsustava määrusega arvati mõistetud karistusest maha R.F-i poolt ära kantud vangistus, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates kohtuotsuse kuupäevast 02.09.2014. a jäi 1 aasta 5 kuud 3 päeva vangistust. 22.01.2015. a määrusega jättis Tartu Maakohus muutmata R.F-ile Tartu Maakohtu 02.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2507 mõistetud karistused tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest. R.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.03.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-2281 KarS § 424 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 12.04.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 17 päeva vangistuse võrra ning saadi 1 aasta 4 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust. R.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.04.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3512 KarS § 424 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 19.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 1 kuu 27 päeva vangistuse võrra, saades 2 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti R.F-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. R.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.01.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6414 ja karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ning KarS § 329 ja § 424 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.F-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 2 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, mõisteti tingimisi. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.F-i eelvangistuses viibitud aeg ning loeti koheselt ärakandmisele kuuluv karistus 10 kuud vangistust kantuks. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.2014. a ja lõppeb 05.02.2016. a. R.F-i ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 06.04.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab R.F-i tingimisi enne tähtaega vabanemist tulenevalt keskmisest riskitasemest. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on R.F olemas kindel elukoht oma sõbra A.K. kuuluvas talus ning tal on võimalus tööle asuda ametlikult XXXX tellingute paigaldajana, mille kohta on andnud kinnituse ka tööandja. Vabanemisel on olemas tal ka sõbra A.K. toetus, kes väidetavalt on organiseerinud R.F-ile alkoholi sõltuvusravi kohaldamise. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kinnipeetaval viis ning kriminaalhooldusel on viibinud kolmel korral. Tema suurimaks riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnevad probleemid. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R.F kinnitas kohtus, et soovib oma elu korda saada, jamad on korda saadetud depressiooonis olles, ta vajab ravi. R.F on valmis võtma endale kõik kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustused, läbima alkoholismiravi. Ta tunnistab, et probleemid on tingitud alkoholi tarvitamisest.
Prokuröri abi Jüri Vissak esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta R.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Teda on karistatud 17 korda kriminaalkorras, millest kannab 9-ndat vangistust. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tal on üks distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei ole suutnud ka range järelevalve tingimustes alluda korrale. Katseajal on toime pannud uue kuriteo. Kohtu seisukoht R.F kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R.F on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et R.F on vabanemisel olemas kindel elukoht oma sõbrale kuuluvas talus. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX mille kohta on esitatud garantiikiri ning kriminaalhooldaja on saanud ka sellekohase kinnituse tööandjalt. Kinnipeetaval on vabanemisfondis X eurot ning nõudeid tema vastu 9923,02 euro ulatuses. 13.02.2015. a käskkirjaga on R.F määratud majandustöödele alates 19.02.2015. a. Seega on R.F olemas nii töö- kui ka elukoht, mis on vabanemisel rahuldava toimetuleku oluline osa. Samas on alustatud ka töövõimetuspensioni taotlemisega. R.F-i sõnul ei takista see tal füüsilise töö tegemist. R.F on varasemalt kriminaalkorras karistatud 17-l korral. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Nende otsustega alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, sõiduauto omastamise, kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmise ja sõiduauto varguse eest mõistetud liitkaristust kannabki ta käesoleval ajal. R.F viibib vangistuses alates 09.06.2014. a, mil ta tabati ning toimetati kriminaalasjas nr 1-14-2281 mõistetud karistust kandma. R.F kuulutati Tartu Maakohtu 30.04.2014. a määrusega tagaotsitavaks, kuna ta ei läinud vanglasse karistust kandma. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et 05.12.2014. a on talle määratud distsiplinaarkaristus tubakatoodete enda juures hoidmise eest ning teda on karistatud noomitusega. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel allutatakse ta käitumiskontrollile, millega kaasneb kohustus täita kontrollnõudeid. R.F on varem korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, samuti on ta varasemalt vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega (juunis 2008). Vaatamata temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalasjades nr 1-12-3512, 1-14-2281 ja 1-14-2507 on ta uued kuriteod toime pannud katseajal, mille järel on eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele pööratud. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on R.F-i puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemiose
tõenäosus on 0%, ei pea kohus võimalikukd teda ennetähtaegselt vabastada. Korduvalt katseajal toimepandud kuriteod näitavad, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole piisav selleks, et takistada R.F uute kuritegude toimepanemist. R.F-i poolt toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks – varavastased ja liiklusalased süüteod. Nelja viimase kohtuotsusega on teda karistatud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest, milline on üldohtlik tegu. R.F-i puhul on riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Vaatamata varasemalt läbitud sotsiaalprogrammidele „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, ei ole ta suutnud loobuda alkoholi tarvitamisest. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et R.Fingimisi ennetähtaegne vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik ning ei ole põhjendatud. R.F-i varasem elukäik ning sooritatud kuritegude arv ja olemus, samuti korduv katseaja nõuete rikkumine, ei veena kohut, et praegusel hetkel on täidetud karistuse mõistmise eesmärgid.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.