Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
27. aprill 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-2465
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Dmitri Sulimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
DMITRI SULIMOV, isikukood 38112132210, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 12.06.2008 ja lõpp 28.08.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta DMITRI SULIMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Dmitri Sulimovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Sulimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Sulimov on süüdi mõistetud Viru Ringkonnakohtu 10.09.2008 otsusega KarS § 113 järgi ning karistatud vangistusega 7 aastat 2 kuud ja 17 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.08.2007.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja vanglas viibib teist korda. Kuritegu on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning ajendiks materiaalse kasu saamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Dmitri Sulimov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul töötab ta vanglas koristajana ning on läbinud erinevad programmid. Isik käib keevitaja kursustel ning soovib leida erialast tööd, kuid vabanedes asuks tööle firmasse xxxx. Isiku sõnul on ta muutnud ega hakka suhtlema vanade sõpradega. Prokurör Dmitri Sulimov tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Lisaks on tegemist isikuga, kes on viimati karistatud raskeima isikuvastase kuriteo - tahtliku tapmise - toimepanemise eest. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli ka enne nimetatud kuriteo toimepanemist kolmel korral karistatud. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud, seega ei olnud esimese raskusastme kuriteo toimepanemine juhuslik. Kuritegude toimepanemise soodustusteguriks oli mh alkoholi liigtarvitamine. Tema kuritegulik vägivaldne käitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et isik võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Leian, et süüdimõistetu (üldjoontes rahuldav) käitumine vanglas ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Antud asjas ei ole üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel alaline elamispind, mistõttu kriminaalhoolduse teostamine on raskendatud. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 38 % ja 49%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49%. Ohtlikkus seisneb materiaalse kahju tekitamises ja vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused ning isik jätkab alkoholi tarvitamist. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht ning tal on tasumata võlanõudeid ligikaudu 14 827,39 eurot. Isiku kriminaalse käitumise ja majandusliku toimetuleku vahel on seos ning selles seisneb ka uue kuriteo risk. Kohus leiab, et isik võib majanduslikult raskesse olukorda sattudes toime panna uusi kuritegusid, et saada materiaalset kasu. Isik võib alkoholijoobes käituda impulsiivselt. Isiku elustiili võib pidada riskivaks ja hoolimatuks, mis väljendub isiku kriminaalses käitumises ja korduvas karistatuses. Isiku õigusrikkumiste ajendiks on alkohol ning alkoholijoobes on esinenud ka vägivaldset käitumist. Isik on toime pannud kuritegusid alkoholijoobes ning uue kuriteo risk võib seisneda selles, et isik asub vabaduses taas alkoholi tarvitama. Isiku korduvad rikkumised näitavad tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Vangla hinnangul võib uue kuriteo risk seisneda selles, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib olla kinnistunud kriminaalne käitumine probleemsetes olukordades. Viimane kuritegu on toime pandud käitumiskontrolli ajal. Kohus leiab, et isiku poolt toime pandud kuritegu on sedavõrd raske, et tema vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Samuti leiab kohus, et isiku poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on sedavõrd kõrge, et isiku ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Samuti nõustub kohus prokuratuuri seisukohaga, et elukoha puudumise tõttu on kriminaalhoolduse läbiviimine raskendatud, kuivõrd kindla elukohaga on seotud mitu kontrollnõuet. Samuti on isikul vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.