Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-11-56894
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.aprill 2012 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlautsuameti kaudu) hagi D. S. vastu 3871,54 euro nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
15.märts 2012
Menetlusosalised
Hageja :
Hageja esindaja
Kostja :
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu,RK 70001975 Lembitu tn. 12 , 15092 Tallinn EV Sotsiaakindlustusameti õigusosakonna jurist Pille Martin IK 47006200256 D. S. (IK xxx),käesoleval ajal viibib Viru Vanglas, asukohaga xxx)
1.Rahuldada Eesti Vabariigi hagi D. S. vastu 3871,54 euro nõudes . 1.1.Välja mõista D. S.ilt (IK xxx,asukoht xxx)) Eesti Vabariigi kasuks 3871(kolmtuhat kaheksasada seitsekümmend üks ) eurot ja 54 eurosenti ning D. S.il kanda nimetatud riigile tagastatav hüvitis üle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 SEB Pank või 221020595183 Swedbank , mõlemal juhul viitenumber 1200003194 märkides maksekorralduse selgitusse Viru Maakohtu tsiviilasja numbri 211-56894. Menetluskulud 1.Jätta menetluskulud täies ulatuses D. S.i kanda. 1.1.Välja mõista D. S.ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 543(viissada nelikümmend kolm) eurot ja 24 eurosenti, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2900078583 6(kuue) kuu jooksul lahendi jõustumisest .
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohus on 22.novembril 2011 võtnud menetlusse Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi D. S. vastu 3871,54 euro nõudes ning kohustanud kostjat kirjalikult hagile vastama. Hagiavalduse kohaselt on kostja süüdi mõistetud kriminaalasjas, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver K. M. suri. Kuriteo ohvri matusekulud kandnud isik Elseriette-Benita Viioli esitas Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametile 21.01.2008 ohvriabi seaduse alusel ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitisetaotluse, mis rahuldati 22.02.2008 Sotsiaalkindluistusameti Virumaa Pensioniameti otsusega nr VK 0129 summas 281,21 eurot. 26.11.2007 esitas ohvri ülalpeetav E. Möldri Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametile ohvriabi seaduse alusel hüvitisetaotluse perioodi eest 29.08.2007 kuni 14.10.2011 summas 3590,33 eurot,mis rahuldati 03.12.2007 Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti otsusega nr VK0125 . Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama § lõike 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjuades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega.
Kohtuistung toimus 15.03.2012 . Kostja vastus tõlgiti kohtu tõlgi poolt eesti keelde. Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Ta leiab , et kriminaalasjas 1-08-2465 on teda karistatud ,ta peab tasuma kõik kohtukulud seoses selle kriminaalasjaga. E. M. ei olnud kriminaalasja kohtuistungil ja ei öelnud , et tal on minu vastu pretensioon.Pole tõendeid selle kohta, mille alusel on E. M.ile see summa välja makstud.Ei ole tõendatud, et ta oli Kalju M.i ülalpidamisel. Kostja ei ole nõus , et teda ühe karistuse asemel 2 korda karistatakse. Ta ütleb , et üle 3 aasta on möödunud ja tema vastu esitada nõuet enam ei saa. Kostja ei ole rahul , et E. M. ei ole esitanud tema vastu nõudmisi kohe isa surma puhul. Ta ei ole soovinud kohtuistungile ilmuda.Hagi esitamiseks on tähtajad. Hageja selgitab , et õigus toitjakaotuspensionile tekib olenemata sellest ,kas laps,vanem või lesk olid toitja ülalpidasmisel või mitte. E. M. oli õpilane ,pereliige ja ülalpeetav. Hageja tsiteerib Virumaa Pensioniameti kuriteoohvrite riikliku hüvitise toimikut.
Kohus leiab , et OAS § 31 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldada.
Kostja ei vaidle vastu , et on kuriteo toime pannud ja selle eest karistatud ,kuid ta vaidleb vastu kahju hüvitamise nõudele ,milline kahju on riigi poolt kuriteoohvritele välja makstud ning mille regressi korras sissenõude õigus on hagejal. Kohus leiab , et ei oma mingit tähtsust kostja poolt viidatud asjaolu ,et kuriteoohvrid ei olnud kriminaalkohtu kohtuistungil ja ei nõudnud kostjalt ise raha koheselt. OAS alusel oli nendel õigus hüvitust nõuda sotsiaalkindlustusametilt ning riigil on nüüd õigus see hüvitis kahju tekitajalt regressi korras sisse nõuda . OAS § 31 lg 1 sätestab :” Pärast käesoleva saeaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüsitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.” Kohtutoimikule lisatud Virumaa Pensioniameti otsused nr VK0129 22.02.2008 ning nr VK0125 03.12.2007 koos tõendiga väljamakstud summade arvutuste kohta tõendavad seda , et kuriteoohvritele on nimetatud summa tasutud ningb riigil on regressiõigus tekkinud. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lg 1 õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Seda on kostjale hageja poolt selgitatud ka kohtuistungil. Ülaltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja D. S. . Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 vabastatud.
on hageja riigilõivu tasumise kohustusest
TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga 3871,54 eurot tasumisele riigilõiv summas 543,24 eurot. Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.