Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.03.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Artjom Kisseljovi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.09.2014.a kohtuotsusega tunnistati Artjom Kisseljov süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse algus oli 22.09.2014 ja karistuse lõpp on 22.09.2015. Artjom Kisseljovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korda. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Artjom Kisseljovi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta aadressil XXX oma XXX juurde. Vabanemisjärgselt soovib A. Kisseljov asuda tööle OÜ-s XXX, kriminaalhooldusametnik püüdis OÜ XXX kontaktisikuga ühendust saada, kuid telefonikõnedele keegi ei vastanud. Kinnipeetava XXX sõnade järgi on ta valmis ennetähtaegse vabanemise korral poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Artjom Kisseljov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Artjom Kisseljov'i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 4 (otsima endale töökoha kohtu määratud tähtajaks ) ja p 5 (alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud - pöörduma psühhiaatri/ narkoloogi vastuvõtule kahe kuu jooksul peale vanglast vabanemist) alusel.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Artjom Kisseljovi arvamuse, leiab, et Artjom Kisseljovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artjom Kisseljovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, lubadusega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise ajendiks alkoholi kuritarvitamine – kõik kuriteod on sooritanud alkoholijoobes. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Artjom Kisseljovi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kuna vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on A. Kisseljov kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käeoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A. Kisseljovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Artjom Kisseljovil olemas ka kindel elukoht ning XXX toetus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.