Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Artjom Kisseljov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 22.09.2014.a kella 11.58 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt ja Astangu tn ristmikul mootorsõidukit VW Golf, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,21 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,09 mg/l)). Samuti tema 29.08.2014. a. kella 00.54 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinnas Pelguranna 23 maja juures mootorsõidukit,VW Golf, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 3,17 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 3,11 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus Artjom Kisseljov liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides./ ja § 34 lg 4 / Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Artjom Kisseljov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Artjom Kisseljov tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis A. Kisseljov ütlusi, et 28.08.2014.a õhtul tarvitas ta Pelguranna rannas alkoholi, siis hakkas sõiduautot Volkswagen Golf ümber parkima ning sel ajal pidasid politseitöötajad ta kinni, kohapeal tuvastati alkomeetriga alkoholijoove, Wismari haiglas võeti ka vereproov. 22.09.2014 varahommikul jõi A. Kisseljov umbes 1,5 l džinni, seejärel oli tal vaja sõita Tallinna ning ta otsustas ise sõita mittetulundusühingule kuuluva sõiduautoga Volkswagen Golf, reg märgiga XXX. Liikudes mööda Paldiski maanteed Tallinna suunas pidasid politseitöötajad ta kinni ja tuvastasid alkoholijoobe (tl 1-3). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: 1) 29.08.2014 episoodis: - tunnistaja politseiametnik Maksim XXX ütluste kohaselt oli ta 29.08.2014 tööl ja märkas kella 00.54 paiku Tallinnas, Pelguranna 23 juures sõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga XXX, mis kahtlase sõidustiiliga tagurdas Pelguranna 19 suunas ning sõitis kõnniteele. Sõiduki peatamisel selgus, et sõidukit juhtis Artjom Kisseljov, kes oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. A. Kisseljov toimetati politseijaoskonda (tl 33-35); - 29.08.2014 kella 01.21 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetel oli A. Kisseljovi alkoholijoobe kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit oli 1,48 mg/l kohta, joobeseisundile viitas ka see, et A. Kisseljov ei suutnud püsti seista, kõne oli arusaamatu (tl 25); - joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati Wismari haiglas 29.08.2014 kella 01.50 ajal võetud vereproovi alusel A. Kisseljovil alkoholijoove 3,17 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 3,11 mg/g) (tl 30-32); 2) 22.09.2014 episoodis: - tunnistaja politseiametnik Arne XXX ütluste kohaselt osales ta 22.09.2014 politseioperatsioonil „Kõik puhuvad“ ja peatas kella 11.58 paiku Tallinnas, Paldiski maantee ja Astangu ristmiku juures kesklinna suunas sõitva sõiduauto Volkswagen Golf registrimärgiga XXX, mida juhtis Artjom Kisseljov, kes oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Kohapeal tuvastati joove 1,14 mg/l kohta alkomeetriga ja joove 1,09 mg/l tõendusliku alkomeetriga ning A. Kisseljov toimetati politseijaoskonda (tl 17-19); - tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt tuvastati 22.09.2014 kella 11.54-12.05 ajal A. Kisseljovil alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,21 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,09 mg/l ning 22.09.2014 kella 11.58 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetel oli A. Kisseljovi alkoholijoobe kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit oli 1,14 mg/l kohta (tl 11-15); - väljatrükk juhiloa andmete kohta tõendab, et A. Kisseljovil on mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv juhiluba (tl 37). A. Kisseljovi poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Liiklusseaduse § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist,

et A. Kisseljov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis otsese tahtlusega ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks A. Kisseljovi mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A. Kisseljov varem 9 korral kriminaalkorras karistatud, neist 6 on kehtivad karistused. Seejuures on alates 2008. aastast A. Kisseljovi 5 korral kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, viimati Harju Maakohtu poolt 07.03.2013.a vangistusega. A. Kisseljovil on ka 6 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ja rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Need karistused ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest loobuma. Kuigi A. Kisseljovi on varem korduvalt karistatud KarS § 424 järgi, juhtis ta sellest hoolimata järjekordselt kahel korral mootorsõidukit joobeseisundis. On ilmne, et A. Kisseljov ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud. Arvestades A. Kisseljovi jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). A. Kisseljov kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. A. Kisseljov taotles enda karistamist üldkasuliku tööga või karistusest tingimisi vabastamist. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et A. Kisseljovile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-179-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. A. Kisseljov on korduvalt karistatud kriminaalkorras, sealhulgas samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, tal on 6 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. A. Kisseljov jätkas süütegude toimepanemist. A. Kisseljov on oma tegevusega näidanud, et sotsiaaltööga ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 41, A. Kisseljovi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist, et tagada kohtuotsuse täitmine.

Lisakaristusena tuleb A. Kisseljovi suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et A. Kisseljov ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9). A. Kisseljov on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks A. Kisseljovilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.