Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 02.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Harri Induse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Harri Indus kannab karistust Viru Maakohtu 15.02.2012 otsuse alusel, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 09.03.2011. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude vägivalduse raskusaste ei ole suurenenud. Isik on ka varasemalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Kuritegu ette valmistatud ja toime pandud sarnaselt varasemale kriminaalsele käitumisele, soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Individuaalse täitmiskava alusel osales kinnipeetav vangla majandustöödel koristaja ametikohal, kus töötas kohusetundlikult ja kujunes tööharjumus. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, kus oli koostöövalmis ja aktiivne, käsitletavaid teemasid mõistis, töötas kaasa. Avaldas julgelt oma arvamust. On teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Toimus ka vabanemiseelne nõustamine, mille käigus selgitati isikule sotsiaalelamispinna määramise korra ja korteri üürimise võimalusi, edastatud linnavalituse kontaktandmed. Alustas osalemist sotsiaalprogrammis Õige hetk, mille orienteeruv lõpp on 20.05.2015. Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral. Enne vangistust elas isik koos elukaaslasega üürikorteris. Harri Indusel on võimalik vabanedes asuda elama ema juurde aadressile xxxx. Korter kuulub ametlikult kinnipeetava emale. Korteris on kaks väikest tuba ja köök, ahjuküte, pesemisvõimalused on olemas. Korter on heas korras. Ema on nõus poja enne tähtaegseks vabanemiseks tema elamispinnale. Isik on omandanud põhihariduse Rummu Vanglas, kus samuti omandas elektriku ja õmbleja eriala. Mingil määral omab lisaks väidetavalt puidutöö- ja ehitustöö kogemust. Oskused omandanud läbi praktilise töötegemise. Enne vangistust oli töötuna arvel Eesti Töötukassas. Enda sõnul tegi aeg-ajalt juhutöid. Elukaaslane omas töökohta, kuid esines ka töötuse perioode. Pere sissetulekuks oli KOV-i poolt saadud toimetulekutoetus. Olenemata sissetuleku suurusest kulutati raha mõtlematult ja hetkelise heaolu saavutamiseks. Isik omab tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Töökogemused on vähesed ja töösse suhtumine on negatiivne. Kriminaalhooldusel olles leidis alati erinevaid põhjendusi, miks ta tööle ei saanud minna või siis, miks teda tööle ei võetud. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub.

Päritoluperekonda kuulub ema ja 3 venda. Vennad on kriminaalkorras karistatud. Endine elukaaslane on samuti kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhoolduse dokumentidest nähtub, et peres esines vägivalda. Kinnipeetaval on 4 last, neist kolme kasvatamises ta ei osale. Endise elukaaslasega on poeg, kes sündis, kui ta oli juba vahistatud. Isiku elustiil enne vangistust oli hoolimatu, manipuleeriv ning teisi ära kasutav. Suhtlusringkonna moodustasid kriminaalse taustaga isikud. Kuritegusid on toime pannud nii üksinda kui grupis. Võib olla ise teiste mõjutaja kui ka kaasamineja, kui on lootust suurt kasu/tulu kuritegelikul teel saada. Suhted emaga on head ja toetavad. Kuritegelik käitumine on seotud alkoholi tarvitamisega. Varasemalt on karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel 3 korda. Ise ei tunnista alkoholiprobleemi olemasolu. Puuduvad andmed selle kohta, et oleks viimase kuriteo sooritanud alkoholijoobes. Kuigi röövimise eesmärgiks oli saada rahalisi vahendeid alkoholi ostmiseks. Otseseid kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei tähelda. Kriminaalhooldusel olles jätkas uute süütegude toimepanemist, sooritas käesoleva raske kuriteo (röövimine). Varasemad korduvad kriminaalkuriteod näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna, ta ei saa aru, et ühiskonnaliikmeks olemine eeldab teatavat vastutust. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et kinnipeetaval on krooniline haigus ning teda ravitakse seoses psühhiaatriliste probleemidega. On käitunud oma tahtmise saavutamiseks agressiivselt, kasutades nii vaimset- kui füüsilist vägivalda. Eelistab pigem tegutseda, kui tegevusi kavandada. Probleeme ei tunnista või süüdistab neis teisi. Probleeme on lahendanud kuritegelikul teel. Keskendub vaid heale tulemusele ja iseenda heaolu saavutamisele arvestamata negatiivsete tagajärgedega või teiste inimeste seisukohtadega. Omab ebamääraseid eesmärke tuleviku suhtes. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 51%. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetava suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb vangla ettepaneku määrata Harri Indusele karistusjärgne käitumiskontroll 24 kuuks ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Harri Indust järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli korral oleks vajalik Harri Indusel võtta end töötuna arvele Eesti Töötukassas, kuna kinnipeetava ema on xxxx, kelle sõnul on ta üksinda elades materiaalselt toimetulev, kuid võimaluste piires on nõus poega toetama. Harri Indus omab aga mitmeid võlgnevusi kohtutäituritele. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohustada Harri Indust karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi ning teeb ettepaneku sarnaselt vanglaga, määrata Harri Indusele karistusjärgne käitumiskontroll kestvusega 24 kuud. Harri Indus selgitas kohtuistungil, et ei vaja seda järelevalvet, kuna oli vahepeal 12 aastat vangistusest väljas, kuid seda keegi ei arvesta. Tunnistab, et oli varasemalt 12 aastat vabaduses, kuid siis juhtus kogemata nii, et läks seadusega pahuksisse. Saab aru, mis see käitumiskontroll on ja kui ma neid ei täida, siis see on karistatav. On arvamusel, et leiab vabaduses töökoha, tal on suur tutvusringkond. Vabanedes läheb elama ema juurde. Endise elukaaslasega on lapse kohapealt suhted säilinud. Leiab, et distsiplinaakaristused ei ole karistused, vaid pisikaristused. Prokuröri abi Ain Tali leidis, et kui isikule sellist karistusjärgset käitumiskontrolli määrata, tuleks tuvastada, kas ta kvalifitseerub selliste isikute hulka, et seda kohaldada. Prokuröri hinnangul Harri Indus kvalifitseerub KarS § 871 lg 2 alla, sest teda on karistatud tahtliku kuriteo eest. Teiseks tuleks vaadata, kas isikule on vajalik sellise käitumiskontrolli

kohaldamine. Prokurör leiab, et kinnipeetava puhul on tegu isikuga, keda on korduvalt varem karistatud, kuigi vahepeal oli karistustel paus 12 aastat, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist, seda ka katseajal käitumiskontrolli all olles. Harri Indus on pannud toime raske I astme kuriteo, mis on seotud vägivallaga. Vanglas olles ei ole ta allunud vanglas kehtestatud korrale, teda on karistatud distsiplinaarkaristustega 3-l korral. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta suure tõenäosusega jätkab ka peale vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist, vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent on 51. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval oli eelnevalt probleeme ka alkoholiga, just sellest tingituna oli ka viimane raske kuritegu. Varem ei ole ta kriminaalhoolduse all olles kontrollnõudeid täitnud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Prokurör leiab, et tegu on isikuga, kelle suhtes oleks käitumiskontroll igati asjalik ja põhjendatud. Käitumiskontroll distsiplineeriks teda. Samuti oleks ka kriminaalhooldaja toeks talle sotsiaalprobleemide lahendamisel ja isegi uue töökoha leidmisel. Seega leiab prokurör, et kontrollnõuded, mida on palutud tema suhtes kohaldada, on põhjendatud. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata 24 kuud käitumiskontrolliks, kuid prokurör leiab, et see on natuke pikk ja piisaks, kui määrata käitumiskontrolliks 18 kuud. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Harri Induse suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesoleval juhul kannab Harri Indus karistust Viru Maakohtu 15.02.2012 otsuse alusel, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Seega, kuna Harri Indusele on mõistetud enam kui 2-aastane vangistus vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest (röövimine), kvalifitseerub Harri Indus KarS § 871 lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue tulenevalt KarS § 87 1 lg 1 p-st 2. Seega on täidetud formaalsed eeldused Harri Induse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Harri Indus on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab KarS § 200 lg 2 p 7 järgi grupis röövimise eest ning ta on ka varasemalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Varasemalt kriminaalhooldusel olles jätkas uute süütegude toimepanemist. Hinnates Harri Induse varasemat elukäiku, leiab kohus, et Harri Indusel on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis ning tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on lisaks katseajal olles kriminaalhooldusele allutamine, ka varasemad vangistused. Seega ei ole varasemad kriminaalhooldused osutunud rahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib Harri Indus hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Harri Indusel on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tema puhul on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt omab Harri Indus tasumata rahalisi nõudeid kohtutäiturite ees. Samuti puudub tal vabanedes garanteeritud töökoht. Ema on küll lubanud poega võimaluste piires toetada, kuid kinnipeetava ema on xxxx, kes on öeldnud, et ta on üksi elades materiaalselt toime tulnud. Varasemalt on Harri Indus pannud toime süütegusid just alkoholi ostmiseks vajaliku raha saamiseks. Seega puudub kohtul kindlus Harri Induse majanduslikust toimetulekust peale vabanemist, mis võib soodustada uute süütegude toimepanemist. Seetõttu ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada alkoholi tarvitamine. Ära tuleks mainida ka asjaolu, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse minevikuga isikuid, sealhulgas isiku vennad ja endine elukaaslane. Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vangla hinnangul väga kõrge – 32-51%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Kohus on seisukohal, et arvestades isiku varasemat elukäiku ning suutmatust alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning hoiduda uute süütegude toimepanemisest, jätkab Harri Indus suure tõenäosusega peale vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Harri Induse suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel, kuid arvestades Harri Induse varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Harri Induse isikut, on kohus seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole Harri Induse käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on kinnipeetav võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada Harri Indusest lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada Harri Induse suhtes KarS § 871 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli ühe aasta vältel. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada Harri Induse resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Harri Induse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Harri Indust karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning kohustada teda asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kuigi kinnipeetav on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning alustanud sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist, tuleks kohtu hinnangul kohustada Harri Indust karistusjärgse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja äranägemisel, läbima täiendavalt asjakohaseid sotsiaalprogramme, mis aitaksid muuta isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda, mis eelkõige väljenduvad uute süütegude toimepanemises ning aitaksid parandada isiku oskusi probleeme lahendada mittevägivaldselt. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.