Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg
21. september 2012 (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-11386
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk
Kriminaalasi
Harri Induse süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja Janek Everti süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. mai 2012 otsus
Apellatsioonide esitajad
süüdistatav Harri Indus ja tema kaitsja Monica Meristo
Prokurör
Sirje Merilo
Süüdistatav
Harri Indus Asukoht Viru Vanglas, elukoht XXX, isikukood: 36409155217, kodakondsus: eesti, XXX, XXX, XXX: XXXX; varem kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest karistatud 8 korda. tõkend: vahistamine
Kaitsja
Monica Meristo
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15. mai 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 21. septembril 2012. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22. septembrist 2012. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 22. septembrist 2012.
Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohus mõistis H. Induse süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Maakohus suurendas karistust KarS § 65 lg 2 alusel 27.04.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Sama otsusega mõistis maakohus süüdi ka J. Everti KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, kuid selles osas ringkonnakohtule apellatsiooni ei esitatud. H. Indusele esitati süüdistus selles, et tema 09.03.2011 kella 17.00 paiku XXX kortermaja ees koos J. Evertiga nõudis A.K. 11 euro maksmist ning kui A.K. maksmisest keeldus, siis ta sülitas ning lõi A. K. ühe korra rusikaga näkku ja lubas ta metsa viia, mispeale A.K. andiski kummalegi 10 eurot. Seega H. Indus võttes vägivallaga ja isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus leidis, et objektiivse süüteokoosseisu olemasolu H. Induse ja J. Everti tegevuses on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et mõlemad süüdistatavad küsisid temalt raha, tema keeldumise peale ähvardasid mõlemad teda metsa viimisega, H. Indus lõi teda ning ta andis mõlemale 10 eurot kuna kartis metsaviimist. Maakohus leidis, et kannatanu ütlusi kinnitavad J. Everti ütlused, mille kohaselt ähvardas ta koos H. Indusega kannatanut metsaviimisega ja küsis ning sai raha. Maakohtu hinnangul on J. Evert andnud H. Induse tegevuse kohta vastuolulisi ütlusi, kuid on põhjendanud vahepealseid H. Indust õigustavaid ütlusi sooviga H. Indust toetada. Maakohus märkis, et kohtuistungil jäi J. Evert ütluste juurde, mille kohaselt küsis H. Indus kannatanult raha, sülitas kannatanule näkku, lõi viimast ja ähvardas metsaviimisega. Kannatanult raha küsimist, kannatanule näkkusülitamist ja metsaviimisega ähvardamist on maakohtu otsuse kohaselt tunnistanud ka H. Indus, kuid löömist eitanud, väites, et võis kogemata kätega vehkides kannatanut riivata. Samuti väitis H. Indus, et küsis kannatanult raha vaid laenuks. Maakohus ei pidanud H. Induse ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseks, kuna kannatanu ja J. Everti ütlused lükkavad need ümber. Maakohtu hinnangul nähtub ülaltoodust, et H. Induse ja J. Everti poolne psüühiline mõjutamine – ähvardamine – ja H. Induse poolne füüsiline mõjutamine – löömine – olid asjaoludeks, mis kannatanu vastupanu murdsid ja mille tagajärjel varem raha andmisest keeldunud kannatanu mõlemale süüdistatavale raha andis. Maakohus leidis, et süüdistatavad tegutsesid üheaegselt, ühise tahtlusega ja ühise eesmärgi nimel. Maakohtu hinnangul nähtub kannatanu ja süüdistatava J. Everti ütlustest, et mõlemad süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetult, nende eesmärgiks oli omastada kannatanu raha ning nad viisid oma eesmärgi ellu kannatanut füüsiliselt ja psüühiliselt mõjutades. Maakohus leidis, et H. Induse karistust kergendavaks asjaoluks on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Maakohus võttis arvesse seda, et H. Indust on varem kohtu poolt seitsmel korral karistatud ning arutatav kuritegu on toime pandud katseajal. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus ka asjaolu, et kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ja tekitatud kahju oli väike. Maakohus leidis, et arvestades kuriteo tehiolusid, H. Induse süü suurust ja isikut, on teda võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsiooni miinimumilähedase vangistusega. Maakohus liitis karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu H. Induse apellatsioon H. Indus taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega H. Induse tegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, samuti mõistetud karistuse kergendamist.
H. Indus märgib, et võis ärritunud meeleseisundis kannatanut ähvardada, kuid leiab, et metsaviimise jutt ei olnud tõsiseltvõetav, kuna tahtlus ja võimalus selleks puudus. Apellatsiooni kohaselt ei kasutanud H. Indus kannatanu suhtes vägivalda, vägivalla kasutamise tõendamiseks puudub ekspertiis ning J. Everti ütlused olid ebausaldusväärsed ja vastuolulised ja ta muutis neid korduvalt. Apellandi hinnangul on arusaamatud kannatanu ütlused selle kohta nagu oleks süüdistatavad takistanud tal vestluse ajal ära minemast, kuna A.K. tunnistas kohtus, et ta ei üritanudki ära minna. Samuti oli igasugune hirm selles situatsioonis apellandi hinnangul põhjendamatu, kuna nad viibisid avalikus kohas tööpäeva õhtupoolikul kella 17 paiku ja rahvast liikus palju. H. Induse väitel oli tema soov A. K. 10 eurot laenata ning kui ta oleks tahtnud kannatanut röövida, oleks ta temalt ära võtnud kogu raha, kuna võimalus selleks oli. Süüdistatav märgib, et on kannatanule kahju 20 eurot vabatahtlikult hüvitanud, tal on vabaduses kindel elukoht ja väike laps, tema pere majanduslik olukord on halb ja ta soovib vabaduses minna tööle ja elada seaduskuulekalt. Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et tema eelnevate karistuste vahel on kümne aastane ajavahemik. Ka apellatsioonile esitatud lisas kordab H. Indus apellatsioonis esiatatud seisukohti ja rõhutab, et vägivaldset raha võtmist A. K. ei toimunud ning ta ei löönud kannatanut tahtlikult ega teadlikult ning nii kannatanu kui ka kaassüüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed. H. Induse kaitsja apellatsioon H. Induse kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega H. Induse tegu kvalifitseerida KarS § 199 järgi, samuti H. Indusele mõistetud karistuse kergendamist. Kaitsja märgib, et asja kohtuliku uurimisega ei tuvastatud asjaolusid, mille eest 3 aasta ja 6 kuu pikkune karistus mõisteti. Apellatsiooni kohaselt oli H. Induse soov raha laenata ja kui ta oleks tõesti olnud soov kannatanut röövida, siis oli tal ju võimalus saada kätte kogu raha, mis kannatanul oli. Kaitsja märgib, et isegi juhul, kui kohus leiab, et tegemist on röövimisega, on mõistetud karistus liiga range, arvestades kannatanu isikut, raskete tagajärgede puudumist ja 10 euro suurust kahju. Apellatsiooni kohaselt on H. Indusel väike laps ja pere vajab tema abi. Apellandi hinnangul tugineb maakohtu otsus olulisel määral kannatanu ütlustele. Kaitsja märgib ka, et kannatanul oli võimalus kohe politseisse pöörduda, kuid ta tegi seda tunduvalt hiljem, mingeid vigastusi tal ei esinenud ja talle tekitatud kahju on hüvitatud. Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, samuti mõistnud liiga range karistuse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonis ei sisaldu asjakohaseid kaalukaid motiive ja asjaolusid, mis ajendaks ringkonnakohut maakohtu otsuse süüdimõistvaid järeldusi ümber hindama. Samuti ei sea ringkonnakohus kahtluse alla maakohtu otsuses analüüsitud isikuliste tõendite tõenduslikku sisu, mis kinnitavad H. Induse süüd.
kuriteokoosseisu esinemise KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, siis puudub vajadus kaaluda süüdistuse ümberkvalifitseerimist kergemaliigiliseks varavastaseks süüteoks.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.