lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-693/111

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-693/111
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1482
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-693/198Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.10.20151-15-693/240Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.11.20151-15-693/855Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.10.20171-15-693/862Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.11.20171-15-693/881Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.03.20181-15-693/886Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.04.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-16-78/38Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-693

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-693

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Orvi Tali

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata süüdistatava Taago Voolu (Vool) taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Taago Voolu kaitsja vandeadvokaadi abi Margo Põbo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu otsus sisuliselt muutmata, tehes sellesse alljärgnev täpsustus: lugeda Harju Maakohtu määruse kuupäevaks 20.03.2015. a.
2.Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Taago Vool vahistati Harju Maakohtu 16.04.2014. a määrusega kahtlustatuna KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.05.2014. a määrusega vahistamismääruse sisuliselt muutmata. Riigikohus jättis 11.07.2014. a määrusega T. Voolu kaitsja määruskaebuse menetlusse võtmata. Vahistatuse põhjendatust kontrollis maakohus viimati 19.01.2015.a ning leidis, et kahtlustatava vahistatus on jätkuvalt põhjendatud ning tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata.
2.26.02.2015. a esitas T. Vool maakohtule taotluse tõkendi elektroonilise valvega.

vahistamine asendamiseks

3.19.03.2015. a määrusega anti T. Vool Harju Maakohtu määrusega üldmenetluses kohtu alla. Maakohtu seisukoht
4.Harju Maakohus jättis T. Voolu taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata. Kohus märkis, et elektrooniline valve on kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille eripära on selle kohaldatavus vaid vahi all pidamise asendajana. Elektroonilise valve 1(4)

näol on tegemist kautsjonile sarnaneva asendustõkendiga ning seega tuleb elektroonilise valve kohaldamisel arvestada samu tõkendi valimise kriteeriume mida kautsjoni valimise puhul. Maakohus märkis, et kohtud on korduvalt kontrollinud ja kinnitanud kuriteokahtluse olemasolu ning seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks kuriteokahtlust uuesti põhjendada. Kohtu hinnangul ei ole ära langenud vahistamisalus ning T. Voolu vahistamine on jätkuvalt põhjendatud. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on varem süüdi mõistetud ja karistatud, kuid keda karistused ei ole suunanud õiguskuulekale käitumisele. T. Vool on varem kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste ja vägivallategude toimepanemise eest. Varasemad karistused, kindla elu-ja töökoha ning perekonna ja sotsiaalsete sidemete olemasolu ei ole hoidnud teda vabaduses viibides käitumast viisil, mis on tinginud kahtlustuste esitamise korduvate ja raskete kuritegude toimepanemises. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ka elektroonilise valve all võib jätkata T. Vool kuritegude toimepanemist. Elektrooniline valve ei tagaks kindlust, et uued kuriteod jääksid sooritamata. Samuti märkis kohus, et kuigi kriminaalhooldaja hinnangul vastab elukoht aadressil xxxxxxx xxx x-x, xxxxxx, xxx xxxx, elektroonilise valve süsteemi paigaldamise nõuetele, ei ole kohus selle hinnanguga seotud. Määruskaebus

5.Maakohtu määruse peale esitas T. Voolu kaitsja M. Põbo määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 19.03.2015. a määruse tühistamist ja T. Voolule kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist elektroonilise valvega. Kaebuse põhjendustes leiab kaitsja, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus ei ole põhjendanud elektroonilise valve kohaldamata jätmist. Kohus on vaid analüüsinud vahistuse aluse olemasolu ja põhjendatust, kuid selle esinemine on elektroonilise valve kohaldamise eelduseks, mitte seda välistavaks asjaoluks. Kohus ei ole võtnud seisukohta elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse või võimatuse osas. Kohus ei ole analüüsinud, milliseid kuritegusid võiks T. Vool elektroonilise valve kohaldamisel toime panna. Kaitsja leiab, et ka vahistamisega ei ole võimalik täielikult välistada kuritegude toimepanemist ning seega ei ole asjakohane märkus, et elektroonilise valve kohaldamisega ei saa kuritegude jätkamise võimalust välistada. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ja vahistamise aluse olemasolu on elektroonilise valve kohaldamise eelduseks ning kohus on pidanud seda ekslikult elektroonilise valve kohaldamist takistavaks asjaoluks. Kaebuses on heidetud ette ka seda, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud T. Voolu vahistatuse jätkuvat põhjendatust ning ka varasemalt ei ole kohtunikud suutnud piisavalt põhjendada konkreetselt kuritegude toimepanemise ohtu. Kaitsja arvates on T. Voolu suhtes kohaldatud vahistamine võimalik asendada elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja on veendunud, et elektroonilise valve kohaldamine aitab tagada T. Voolu osavõttu kohtuistungitest. T. Voolul on kindel elukoht ja toetav pere. Samuti märgib kaitsja, et arvestades T. Voolu juba senist pikka vahi all pidamise aega ning seda, et kohtulik arutamine kestab minimaalselt 1 aasta, siis sellises olukorras isiku vahi all pidamine kujutab endast ennekõike hälbimist Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 5 lg-st 3. T. Vool kohustub kriminaalmenetluse ajal elama aadressil XXXXXXXX XXX X-X, XXX XXXX ning olema igal ajahetkel kättesaadav. Elukoha sobivust elektroonilisele valvele on kontrollitud. Elektroonilise valve kohaldamine annab T. Voolule võimaluse jätkata oma õpinguid.
6.Riigiprokuratuuri abiprokurör Alar Lehesmets esitas seisukoha maakohtu määruse peale esitatud määruskaebusele, märkides, et T. Voolu puhul esineb oht, et ta võib ka elektroonilise valve all toime panna vägivallakuritegusid ning seeläbi esineb ka reaalne oht toime panna 2(4)

õigusmõistmisevastaseid kuritegusid, kuivõrd T. Vool on kannatanu ütlustest nähtuvalt ka varem ähvardanud vägivalla kasutamisega. Kokkuvõttes leidis riigiprokuratuur abiprokurör, et maakohtu määruse tühistamiseks ega T. Voolu suhtes valitud tõkendi asendamiseks elektroonilise valvega puudub alus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse, prokuratuuri vastuväidetega määruskaebusele ning toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatu ei anna alust selle tühistamiseks.
8.Esmalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu määruse kuupäev 19.03.2015. a on vale, sest ringkonnakohtule esitatud materjalidest ja kohtuinfosüsteemist nähtub, et kohtunik on T. Voolu vahistamise asendamata jätmise määruse allkirjastanud 20.03.2015. a. Samuti on määrus tehtud menetlusosalistele nähtavaks 20.03.2015. a. Seega on määrus koostatud 20.03.2015. a. Kohtukolleegium teeb selles osas maakohtu määrusesse täpsustuse, millega loeb maakohtu määruse kuupäevaks 20.03.2015. a.
9.Määruskaebuses on kaitsja mh sisuliselt asunud vaidlustama vahistatuse põhjendatust viidates Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 5. Kohtukolleegium juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et T. Voolu vahistatuse põhjendatust on kohtud korduvalt kontrollinud. Viimati 19.01.2015. a määrusega nr 1-14-8103, milles leiti, et T. Voolu vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, kuna tegemist on mahuka ja keeruka kriminaalasjaga, kokku on 27 kahtlustatavat, kriminaalasja mahuks on 62 köidet toimikuid ning seega on kahtlemata tegemist keskmisest olulisemalt mahukama kriminaalasjaga. Samuti on T. Voolu puhul oht uute kuritegude jätkamiseks. Ka Harju Maakohtu 19.03.2015. a määrusega, millega anti T. Vool kohtu alla, jäeti tõkend vahistamine muutmata. Käesoleval juhul on T. Voolu suhtes tehtud vahistamismäärus ja selle põhjendatuse kontrollimise määrused jõustunud ning seega ei ole alust väiteks, et tema puhul ei esine vahistamisalust. Kohtukolleegium juhib tähelepanu sellele, et kuna käesolevas asjas on vaidluse all vaid maakohtu määrus, millega lahendati vahistamise asendamine elektroonilise valvega, siis ei ole asjakohane seostada elektroonilise valve kohaldamist T. Vooli vahistamise põhjendatusega. Samuti puudub ringkonnakohtul pädevus käesolevas menetlusstaadiumis lahendada vahistatuse põhjendatuse küsimust. Keskseks küsimuseks vahistamise asendamisel elektroonilise valvega on eelkõige see, kas elektrooniline valve suudab samaväärselt vahistamisega tagada kahtlustatava õiguskuulekat käitumist. Ka kaebuse esitaja ise on leidnud, et vahistatuse põhjendatus, nagu ka kuriteokahtluse olemasolu, on vahistamise asendamise eeltingimuseks ning seda ei ole vahistamise asendamise küsimuse otsustamisel enam vajalik tuvastada.
10.Tõkendi vahistamise kohaldamisel on kaks eesmärki – tagada süüdistatava osavõtt kriminaalmenetlusest ja välistada tema poolt kuritegude jätkuv toimepanemine. Kaebuses heidetakse maakohtule ette elektroonilise valve kohaldamata jätmisel selle võimalikkuse/võimatuse põhjendamata jätmist. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu põhjendused küll napid, kuid maakohtu määrusest on arusaadav, miks ei pidanud kohus võimalikuks T. Voolule kohaldatud raskeimat tõkendit asendada elektroonilise valvega. Nimelt on maakohtu määrusest sedastatav, et T. Vool võib vabaduses jätkuvalt toime panna uusi kuritegusid. Maakohtu hinnangul ei tagaks ka elektrooniline valve T. Voolu puhul seda, et uued kuriteod jääksid sooritamata.

3(4)

Kohtukolleegium leiab, et maakohtul on selliseks järelduseks ka alust. T. Vool on ka varam kriminaalkorras karistatud sh reaalse vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati ennetähtaegselt. Käesoleval ajal on talle esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude, seega mh vägivallakuriteo toimepanemises. Ka varasemalt on teda vägivallakuriteo eest süüdi mõistetud. Seega ei ole varasemad karistused T. Voolu motiveerinud hoiduma kuritegude toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise võimalikkust hinnatakse uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse aspektist. Uute vägivallakuritegude toimepanemisele on viidanud ka abiprokurör ja seda seoses käesolevas kriminaalasjas kannatanu ütlustest nähtuvalt. Seetõttu puudub ka kohtukolleegiumil veendumus, et T. Voolu takistaks elektroonilise valve kohaldamine uute kuritegude toimepanemist. Kuigi elektrooniline valve piirab isiku liikumist, ei ole isiku kõiki liikumisi võimalik jälgida. Vastavalt kriminaalhooldusametnikuga kokkuleppele on võimalik oma igapäevaseid toiminguid teha ning seega ei ole isiku tegevust võimalik elektroonilise valve all olles kontrollida. Ringkonnakohus rõhutab, et elektroonilist valvet on võimalik kohaldada eeskätt siis, kui isiku vahistamisaluseks on olnud vajadus tagada tema kättesaadavus ning osavõtt kriminaalmenetluse läbiviimisest. Uute kuritegude toimepanemise ohtu on võimalik vähendada isiku isoleerimisega ja tema paigutamisega vahi alla. Maakohus on arvestanud ka T. Voolu elukoha ja perekonna olemasoluga ning sellega, et nende positiivsete asjaolude olemasolu ei motiveerinud T. Voolu hoiduma käitumast viisil, mis tingis tema süüdistamise uute kuritegude toimepanemises. Antud asjaolu annab kinnitust, et T. Voolu puhul on olemas kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosuse oht, mida ei saa kõrvaldada tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu selgitustest ja määrusest on arusaadav, miks ei ole T. Voolu tõkendi - vahistamine asendamine elektroonilise valvega võimalik ning maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

11.Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 2 ja 390, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu määruse sisuliselt muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/

Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.