Kohtulahend

Kohustada M.U karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 3 (kolme) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 249,60 (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 41,60 eurot) eurot v.-adv. Rainer Objarteli poolt määratud korras süüdimõistetu M.U kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 249,60 (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest. M.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

M.U kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 22.01.2013 kohtuotsusega nr 113-193 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti M.U-le eelnimetatud otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.03.2012 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 16 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 16 päeva ning liitkaristuse ärakandmist nähakse ette arvestada alates 01.06.2011. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varem on kinnipeetav varastanud, kuid kaks viimast karistust on mõistetud röövimise eest. Korduvatest röövimistest ja nende intervallist võib järeldada, et isik on hakanud eelistama kiire raha saamiseks röövimist vargusele. Kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarbimine ja isiku vaimne tervis. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja MTÜ Teekond individuaalnõustamised, osalenud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena, suhtudes töökohustustesse kohusetundlikult. Isik on omandanud riigikeele A2 taseme. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxxx. 2-toaline korter on ema omandis. Kinnipeetava ema G V ei ole nõus sellega, et poeg asub vabanemisel elama tema juurde. Seega kindel eluase puudub, kuid on isik ise on selles kindel, et saab sotsiaalelamispinna xxxx. Kinnipeetav alustas õpinguid xxxx keskkoolis, samuti õppis xxxx, kust põgenes üle 30 korra. xxxx suunati isik xxxx (abikool). Kinnipeetav kooli ei lõpetanud, sest ei täitnud koolikohustust. Eriala isikul ei ole, kuid ta soovib omandada ehitaja kutset. Kinnipeetav ei ole vabaduses ametlikult töötanud, väidetavalt on töötanud lühiajaliselt ehitustel abitöölisena venna kõrval. Elementaarsed materiaalsed vajadused tagas isikule ema oma pensionist. Kui isik raha vajas, siis varastas, hiljem röövis. Isikule on määratud töövõimetuspension (töövõime kaotus 80%). Vanemad lahutasid abielu kui isik oli 3-aastane. M.U on kasvatanud ema. Isa A Vš on kohtulikult karistatud ja temaga kinnipeetav ei suhtle, kuid emaga helistavad väidetavalt iga nädal. Suhtlusringkond vabaduses oli väike, sellesse kuulusid peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. xxxx on kinnipeetavat iseloomustanud kavala ja teisi mõjutavana. Varasemad rohked enesevigastused viitavad sellele, et isik võib olla nii manipulatiivne kui ka suitsidiaalne. Kinnipeetav peab loomulikuks, et inimesed mõnikord end purju joovad. Isiku sõnul on alkoholi tarbimist esinenud 1-2 korda kuus, kange alkoholi tarvitamist umbes kord aastas. Isik on narkosõltlane, olles alates 01.06.2011 remissioonis. Algklassides inhaleeris isik lenduvaid aineid, amfetamiini hakkas tarvitama 14-aastaselt (1-2 korda nädala jooksul). Meditsiiniosakonna andmeil on tarvitanud ka heroiini, alates 2007 on süstinud fentanüüli. Isiku enda sõnul tarvitas ta ainult amfetamiini, viimane doos oli jaanuaris 2011. Karistusregistri andmetel on viimati karistatud NPALS alusel 02.02.2011 4 päevase arestiga. Toimetulekuks narkosõltuvusega pöördus isik 07.04.2011 SA Ahtme Haigla psühhiaatri poole ning talle määrati medikamentoosne ravi. Vabanemisel on pakutud narkosõltuvusravi, millest kinnipeetav loobus. Vabaduses on kinnipeetav korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi, pannud toime uue kuriteo katseajal. Varastamine oli kinnipeetava loomulik toimetulekuviis, kahetseb pigem vahelejäämist ja vangistust. Empaatiavõime on isikul puudulik. Vabaduses on kinnipeetav varem korduvalt viibinud psühhiaatri vastuvõtul seoses käitumis- (hulkumine, ärajooksmised kodust ja xxxx) ja õpiraskuste, enesevigastamiste, suitsiidikatsete, toksikomaania ja narkomaania tõttu,

statsionaarselt ravilt põgenes. 2006.a on isikule tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kinnipeetav on varem kasutanud enesevigastamisi manipulatiivsetel eesmärkidel. Ohtlikkus seisneb kinnipeetava puhul vägivalla kasutamises, kui isik jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist. Kõige tõenäolisem on oht narkoprobleemi või psühhiaatriliste probleemide süvenemisel ja ravist loobumisel, samuti suhtlemise jätkamisel kriminaalkorras karistatud isikutega ja kui isik on tegevusetu. Üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldsete kuritegude eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Eeltoodust lähtuvalt vangla toetab M.U vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ning teeb ettepaneku kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,5,7 toodud lisakohustusi, mh pöörduda sõltuvusravi spetsialisti poole ja läbida ravi, kui arst määrab ja kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et M.U on vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava ema G V sõnul on neil omavahelised suhted keerulised. Kinnipeetaval on võimalus taastada töövõimetuspension, kuna enne vangistust oli temale määratud töövõimekaotus. Vabaduses on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Väärteokorras on isikut karistatud 26l korral. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et M.U puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga. Kriminaalhoolduse teostamine isiku suhtes ei ole võimalik tema kindla elukoha puudumise tõttu. M.U kinnitas kohtuistungil, et ta pole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta selgitas, et ema ei ole nõus teda peale vabanemist enda juurde võtma, kuigi enne vangistust elas ta ema juures. Tal ei ole elukohta, kuhu peale vabanemist minna. Kinnipeetava väitel pöördub ta linnavalitsusse peale vabanemist. Sotsiaaleluruumi küsimusega ta veel tegelenud ei ole. Töövõimetus on tal praegu ka, töövõimekaotus 60%. Kui vabaneb, hakkab ta saama pensioni 200 eurot. Prokuröri abi Ain Tali leidis, et M.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on KarS § 871 lg 1 formaalsed eeldused olemas. Tegu on isikuga, kelle suhtes oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Teda on korduvalt karistatud, vangistuses olles on ta korduvalt rikkunud vangla korda. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 15 korda, 13 korda on ta olnud kartseris. Iseloomustuse kohaselt on suur tõenäosus, et ta jätkab kuritegude toimepanemist, see % on 62, vägivaldsete kuritegude puhul on see %

M.U täita ei saa elukoha puudumise tõttu. Kriminaalhooldaja arvamuses on välja toodud, et kindla elukoha puudumine välistab kriminaalhoolduse teostamise M.U suhtes. Kaitsja leidis, et ei ole täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, paludes jätta taotlus rahuldamata ning menetluskulud kaitsealuselt välja mõistmata. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu M.U suhtes on põhjendatud ja seda vaatamata sellele, et isikul puudub vabanemisel alaline elukoht, kuivõrd elukoha puudumisel KarS § 871 lg 1 kohaldamata jätmine oleks vastuolus nimetatud sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja

ühiskonna turvalisuse tagamises. M.U puhul on KarS § 87 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud ja tema karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 17.05.2015. M.U on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku mõju, karistuse eesmärgid on jäänud täitmata. Isik ei ole vangistuses olles oma hoiakuid ja käitumisharjumusi muutnud. Üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus on kinnipeetava puhul järgmise 2 aasta jooksul 62%, vägivaldsete kuritegude eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 49%, mis on kõrge risk. Käesoleval juhul on võimalik kõrvaldada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel esinev takistus sellega, et karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada M.U leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Sellise võimaluse andmine vähendaks vabanemisel esinevaid võimalikke riske. Isikud, kellel on alaline elukoht ning kelle suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, ei tohiks olla halvemas seisus võrreldes nende isikutega, kes on küll ühiskonnale ohtlikud, kuid kellel puudub alaline elukoht. Kinnipeetaval on võimalus elukoha saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab muuhulgas kaasa isiku taasühiskonnastamisele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 249,60 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.