Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-193
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.U’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.U, isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 01.06.2011 ja lõpp 17.05.2015
Jätta B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.U ’ilt menetluskuluna riigituludesse 187,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, Viru Maakohtu viitenumbriga 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 187,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu B.U’i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 22.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.U’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab B.U karistust Harju Maakohtu 22.01.2013 kohtuotsuse nr 1-13-193 alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle vangistus 6 kuud. KarS § 64 ja 65 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.03.2012 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 3 aastat 11 kuud 16 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 aastat 11 kuud 16 päeva ning arvestati liitkaristuse ärakandmist alates 01.06.2011. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on B.U ’i kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vanglakaristust kannab viiendat korda, väärteokorras on teda karistatud 26-l korral. Kinnipeetav on vangistuses viibides õppinud riigikeelt, samuti läbinud sotsiaalprogrammi ,,Eluviisitreening’’, osalenud majandustöödel, osalenud psühholoogilisel nõustamisel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub vabanedes elukoht. Tasumata võlanõudeid on 7400 euro ulatuses. Raha saamiseks on isik varastanud ja röövinud. Isikule on määratud töövõimetuspension. Tegemist on narkosõltlasega, kuriteod on seotud narkootikumide ostmiseks vahendite hankimisega. Vabaduses on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime kuriteo. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 70%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 49%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes ennetähtaegselt, ei ole tal kindlat töökohta ja eriala, töökogemused on vähesed. Prokuratuuri seisukoht: Kohtule esitatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. B.U varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 8-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 23.03.2011 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab kuni 17.05.2015, st karistusaja lõpuni, selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Nimetatud vangistatu puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi varavastaseid (sh vägivalla komponendiga) kuritegusid toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada.
Maakohtu istung: 25.02.2014 toimunud videokohtuistungil palus kinnipeetav võimalust vabaneda, märkides, et tema ema on telefonivestlustes nõustunud siiski teda enda juurde elama võtma. Kinnipeetav märkis, et soovib vabaneda, kuna kaaslased tarvitavad tema suhtes vägivalda. Kinnipeetava kaitsja märkis, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud ühiskonnastavad tegevused, ta töötab vanglas. Kinnipeetav saab karistust edasi kanda avavanglas. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval on vabanedes elukoht. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus leiab, et isiku vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kohus märgib, et isikut on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta viiendat korda. Kohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta. Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks. Kuna isik on varem kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud ning isikul on tasumata nõudeid 7000 euro ulatuses, on tema puhul olemas arvestatav risk, et raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Tegemist on isikuga, kellel on diagnoositud narkosõltuvus. Kuivõrd isik on varasemalt narkootikumide hankimiseks vajalike vahendite saamiseks pannud toime kuritegusid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses eelpool nimetatud eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus märgib, et isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime kuriteo, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Vangla hinnangul on tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uue mitte vägivaldse kuriteo, 70%. Kohus leiab, et tegemist on arvestatava riskiga, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.U ’i osas selliseid asjaolusid ei esine.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.