Kohtulahend

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt.

2.1 Süüdimõistetut on karistatud alates 1988. a kriminaalkorras 5 korral. Ta kannab vangistust röövimise eest, mis on toime pandud teise isiku elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, tapmisega ähvardamise, varguse, kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil, ühe isiku tapmiskatse ja nelja inimese tapmise eest. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Seega on süüdimõistetu korduvalt toime pannud I astme isiku ja varavastaseid kuritegusid. Tal on kalduvus eelkõige isiku- ja varavastaste tegude toimepanemisele vägivallaga ning alkoholi kuritarvitamisele. 2.2 Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ning see on suhteliselt kõrge, kuna süüdimõistetu on varem sooritanud väga raskeid kuritegusid. Kuigi süüdimõistetu on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid – „Agressiivsuse asendamise treening“, „Usk ja Teadmine“ ja „Õige Hetk“, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning omab kindlat elukohta ja on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ning tal on perekond, kus on tarvis hoolitseda raske puudega lapse eest, ei ole sellele vaatamata võimalik teda vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. 2.3 Tuleb arvestada asjaoluga, et süüdimõistetul on vangistusest kandmata üle 6,5 aasta. Kohus leidis, et korduvalt raskeid kuritegusid toimepannud isikut, mille tagajärjel võeti vägivaldselt elu neljalt inimeselt, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui kandmata on veel suhteliselt pikk vangistusaeg. Süüdimõistetu positiivne käitumine viimastel aastatel vanglas väärib küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes. Kuna positiivsete väärtushinnangute kinnistumine raskeid kuritegusid sooritanud isiku puhul nõuab väga pikka aega, siis oleks A. Veskioja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik, kuigi ta on vangistusest ära kandnud ligi 14 aasta.

MÄÄRUSKAEBUS

APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 A. Veskioja käitumisele vangistuses etteheiteid teha ei saa. Ringkonnakohus möönab, et kaitsja poolt määruskaebuses välja toodud asjaolud – eluviisitreeningute läbimine, töötamine peaaegu 8 aasta vältel AS-i XXX pulbervärvijana ning distsiplinaarkaristuste puudumine iseloomustavad A. Veskioja positiivsest küljest nagu ka temale antud hinnangud töötaja ja töökaaslasena. A. Veskioja on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid ning määruskaebuse kohaselt teinud ka vajalikud korrektiivid varasemalt elatud kuritegliku eluviisi osas. Tulevast elu vabaduses on edasikaebuse esitaja näinud samuti positiivses valguses, kuna leiab, et A. Veskiojal on vanglas läbitud programmide tulemusena arenenud märgatavalt enesekriitiline mõtlemine, ta on seadnud tulevikuks reaalsed eesmärgid, nagu enesetäiendamine, töökoha leidmine, seaduskuuleka elu elamine, perekonna toetamine ja poja eest hoolitsemine. Apellatsioonikohus leiab, et A. Veskioja kavatsused eluks vabaduses on igati väärikad ning soov poega ja peret aidata, milleks ta on ka vangistuses teenitud sissetulekust perele toetust pakkunud, kiiduväärt. 4.3 Maakohtu määrusest nähtub, et A. Veskioja vabastamata jätmise põhjused on seotud sellega, et süüdimõistetut on karistatud alates 1988. a kriminaalkorras 5 korral. Ta kannab vangistust röövimise eest, mis on toime pandud teise isiku elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, tapmisega ähvardamise, varguse, kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil, ühe isiku tapmiskatse ja nelja inimese tapmise eest. A. Veskiojal on kalduvus eelkõige isiku- ja varavastaste tegude toimepanemisele vägivallaga ning alkoholi kuritarvitamisele. Praeguseks ajaks on A. Veskiojal kandmata veel üle 6,5 aasta talle mõistetud vangistusest. 4.4 Möödapääsmatult arvestab ka apellatsioonikohus A. Veskioja kaitsja edasikaebust lahendades kriminaalpoliitiliste kaalutlustega. Ringkonnakohus leiab, et kuritegude asjaolud, A. Veskioja isik ja tema kriminaalne minevik on kaalukad argumendid ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse tegemisel. A. Veskioja tegevuse tulemusel on elu kaotanud neli inimest, samuti nähakse tema puhul endiselt ohtu vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises. Isegi juhul, kui püüda leida ajendid A. Veskioja vägivaldsele käitumisele alkoholi liigtarvitamisest, millega A. Veskioja on otsustanud kindla lõpparve teha, ei ole isiku vabastamine nii pikka aega enne vangistuse lõppu põhjendatud. 4.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja toimepandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.