Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-19-1232 27. august 2019 Karin Jõks Aivar Veskioja kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja kohta koostatud iseloomustustega ja kaebaja 29.05.2019.a kuriteoteatega Kaebaja Aivar Veskioja Vastustaja Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Aivar Veskioja esitas 30.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse seoses tema esitatud kuriteoteatega ja tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks iseloomustuste koostamisega. Kaebaja sai 2018. aastal teada, et 2017. aastal koostati tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks topelt iseloomustused. Neist ühes on kaebaja korduvkuritegude riskiprotsendid 17% ja 33% ja teises, mida on ka kaebajale tutvustatud, 16% ja 27%. Kaebaja kontaktisik on kinnitanud vaid teise, madalamate riskiprotsentidega iseloomustuse koostamist ja see on digiallkirjastatud. Esimene iseloomustus on allkirjastamata. 2018. aastal koostati tema kohta uus iseloomustus, mis lähtus allkirjastamata variandist ehk milles riskiprotsendid olid jälle tõusnud, lisaks tõsteti 2018. aastal kaebaja alkoholitarbimise riske. Kaebaja ei mõista, kuidas temaga seotud risk saab tõusta, kui ta on läbinud kõik talle ette nähtud tegevused, ta käib tööl ja rikkumised tal puuduvad. Kaebaja hinnangul on see kellegi kuritahtlik tegevus. Ta esitas 21.05.2019 vanglale kuriteoteate, mida vangla käsitles märgukirjana (tl 7). Kaebaja avaldab rahulolematust vangla sisekontrolli 14.06.2019.a vastusega ja leiab, et selles kaitstakse ametnike meelevaldset tegevust, mille tõttu on kaebaja pidanud ennast kohtus õigustama ja kulutanud närve.
2.Tartu Vangla esitas vastusena kohtu järelepärimisele kaebaja kuriteoteatisena pealkirjastatud pöördumise (tl 13-14), mille kaebaja kirjutas alla 21.05.2019 ja vangla registreeris 29.05.2019, ning 2017. aastal koostatud iseloomustused (tl 15-20). Vangla selgitas, et tegemist ei ole kahe erineva iseloomustusega, vaid samasisuliste iseloomustustega, millest
ühele on kantud ekslikult valed riskiprotsendid. Kohtule edastati digitaalselt allkirjastatud iseloomustus, milles olid väiksemad riskiprotsendid.
3.Kohus tegi kohtuasja 1-07-10478 andmete põhjal kindlaks, et: - Tartu Maakohus tegi 15.09.2017 määruse, millega jättis kaebaja vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus on jõustunud. Määruses on öeldud, et Tartu Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 16% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles ta muuhulgas tugines sellele, et korduva kuriteo toimepanemisele antud hinnangut on võrreldes 2015. aastaga arusaamatult tõstetud. Ringkonnakohus märkis, et kohtu jaoks ei ole vangla poolt välja toodud riskihindamise protsendid siduvad; - Tartu Maakohus tegi 29.11.2018 määruse, millega jättis kaebaja vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus on jõustunud. Määruse kohaselt esitas Tartu Vangla kaebaja iseloomustuse, milles uue üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vastavalt 18% ja 35%. Kaebaja tugines kohtus sellele, et ta ei nõustu iseloomustuste koostamise viisiga ja temaga seotud riskidele antud hinnangutega. Kohus leidis, et vangla iseloomustuses märgitud protsentides väljendatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusse tuleb suhtuda kriitiliselt, sh põhjusel, et kohtule ei ole teada nende protsentide arvutamise metoodika, hinnangud kaebajaga seotud riskidele on olnud erinevad, samal aastal koostatud iseloomustusest esineb erinevaid versioone ja kahtlust äratab asjaolu, et kaebaja iseloomustustes on alates 2016. aastast uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent suurenenud, kuigi kaebaja käitumisele karistuse kandmise ajal mingeid uusi etteheiteid tehtud ei ole. Kohus ei pidanud iseloomustuses märgitud uue kuriteo toimepanemise protsentides väljendatud tõenäosust asja lahendamisel määravaks. Kohtu seisukoht
4.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja hinnangul on õigusvastased - tema iseloomustustes antud hinnangud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Kaebusest ei ole selgelt aru saada, kas kaebaja vaidlustab 2017. aastal toimunud tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses koostatud iseloomustust või lisaks sellele ka 2018. aastal koostatud iseloomustust. Kuna asja lahendus sellest ei sõltu, siis kohus seda asjaolu ei täpsusta; - asjaolu, et 2017. aastal koostati kaebaja kohta kaks iseloomustust, milles uue kuriteo toimepanemise tõenäosus oli erinev; - kaebaja kuriteoteatele antud vastus.
5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6.Kaebaja vaidlustab esiteks Tartu Vangla tegevusi, mis leidsid aset kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames - iseloomustustes korduva kuriteo toimepanemise riskile antud hinnanguid ja ühest iseloomustusest kahe erineva versiooni olemasolu. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 ja § 432. KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu
täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta.
7.Iseloomustuse koostamine ja maakohtule esitamine on üks menetlustoiming isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Väljaspool seda menetlust ei ole iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Sh võib isik väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab vääraid andmeid ning esitada tõendeid, mis lükkavad iseloomustuses esitatud väited ümber. KrMS § 383 lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Kokkuvõttes on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ette nähtud eraldi menetluskord. Menetlus toimub maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku sätete järgi. Vangla ülesanne on esitada maakohtule asja otsustamiseks vajalikud dokumendid. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine.
8.Sellel, et olemas on iseloomustuse alla kirjutamata ja kohtule esitamata versioonid, mis erinevad kohtule esitatud iseloomustusest, ei ole üldse mingit õiguslikku tähendust. See, et dokument koostamise käigus muutub, on tavapärane. Tähendust omab iseloomustus, mis esitati kaebaja ennetähtaegse vabastamise menetluse raames kohtule.
9.Kohus märgib, et määruse punktis 3 toodud andmete põhjal oli kaebajal võimalus esitada kriminaalmenetluse raames oma vastuväited tema iseloomustustes toodud andmetele, kohtud on neid väiteid käsitlenud ja 2018. aastal toimunud menetluses ka arvestanud. Tartu Maakohus analüüsis 29.11.2018.a määruses põhjalikult vanglas koostatava iseloomustuse tähendust ja usaldusväärsust. Sama küsimuse uus arutamine halduskohtus ei anna selles osas enam mingit lisaväärtust ja ei muuda kaebaja tingimisi vabastamise kohta tehtud otsuseid. Eeltoodu kehtib ka tulevikus tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlustes koostatavate kaebaja iseloomustuste kohta. Kaebaja ei saa iseloomustuse koostamist või sisu mõjutada halduskohtule esitatava kaebusega. Kaebaja saab kõik oma seisukohad ja põhjendused esitada otse maakohtule.
10.Kaebaja vaidlustab teiseks tema kuriteoteatele antud vastust. Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tema kuriteoteadet käsitleti märgukirjana ja selle alusel ei algatatud kriminaalmenetlust. KrMS § 198 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning KrMS § 207 lg 1 järgi saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustada Riigiprokuratuuris.
Kaebajale saadetud vastus (kuriteoteate tõlgendamine märgukirjana) tähendab sisuliselt seda, et kriminaalmenetlust kuriteoteate alusel ei algatatud. Kuna vangla sellekohase otsustuse vaidlustamise kord on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustikus, siis ei ole vaidluse lahendamine ka selles osas halduskohtu pädevuses.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas saata talle andmed riigilõivu tasumiseks. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.