Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-14-2253

Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Malle Peterson esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele J.P-le katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi. J.P tunnistati Viru Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi J.P täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 31.01.2014 ja lõpp 30.01.2016. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 ettenähtud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele. Rikkumine seisnes selles, et J.P ei ilmunud kriminaalhooldusmetniku poolt määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 09.03.2015. (tl 121) 16.03.2015 antud kirjalikus seletuses selgitas J.P 09.03.2015 kohtumisele mitteilmumist unustamisega. Ta kaotas ära mapi, milles oli registreerimise aeg kirjas. Helistas neljapäeval või reedel (täpselt ta ei mäleta) ja sai teada, et peab tulema 16.03.2015 registreerimisele. Seda ta ka tegi. (tl 143) Esmakohtumise ajal 05.05.2014 selgitati J.P-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Samuti selgitati kriminaalhooldusalusele kohustuste mittetäitmise tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikke tagajärge. J.P kinnitas õigustest ja kohustustest arusaamist allkirjaga. (tl 124)

Kriminaalhooldusametnik leiab, et J.P on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldusalune muutus selgituse kirjutamisel väga emotsionaalseks. Avaldas arvamust, et talle tehakse liiga. Kriminaalhooldusametnik leiab, et sisuline põhjus registreerimisele mitteilmumiseks on alkoholi tarvitamine. Registreerimise käigus selgitas kriminaalhooldusametnik J.P-le, et kohtule esitatakse erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata kohustus, mitte tarvitada alkoholi. Vestluse lõpus kinnitas J.P, et kui talle määratakse kohtu poolt kohustus mitte tarvitada alkoholi, siis ta enam alkoholi tarvitama ei hakka. Isiku sõnade kohaselt hoolib ta väga oma perest, tal on 2 alaealist last ja elukaaslane. Juhindudes § 75 lg 2 p 2 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J.P-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Antud kohustus aitab J.P edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu J.P on rikkunud kontrollnõuet, ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõnigate mööndustega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus aitaks J.P edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hooldusk avas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata J.P-le täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Malle Petersoni 10.04.2015 erakorraline ettekanne J.P-le Viru Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks rahuldada.