Kohtulahend

karistuse kandmiselt pärast käesoleva

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 21.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3390 tunnistati V.P süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.P-le Tartu Maakohtu 20.06.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5961 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati V.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati V.P järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 06.06.2012. a. Tartu Maakohtu 30.05.2014. a määrusega pöörati V.P-le Tartu Maakohtu 21.05.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 15 päeva täitmisele, kuna V.P ei täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust. Kohtumäärus jõustus 27.08.2014. a. V.P karistusaeg algas 20.11.2014. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 04.08.2015. a. KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 27.03.2015. a. Tartu Vangla toetab V.P vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks V.P elama aadressil XXXX. Tegu on V.P emale kuuluva korteriga. Seal elaksid lisaks kinnipeetavale ka tema ema, isa ning vend. Omavahelised suhted perekonnas on head, keerulistel aegadel püütakse üksteisele toeks olla. Kinnipeetav on õppinud Tartu Forseliuse Gümnaasiumis, kus tema õpingud katkesid 9. klassis. Alates 19.01.2015. a õpib V.P XXXX. Enda sõnul on kinnipeetav motiveeritud õpinguid jätkama ka pärast vanglast vabanemist. Vabanemisel kinnipeetval töökohta ei oleks. Tema igakuiseks kindlaks sissetulekuks oleks töövõimetuspension. Kinnipeetava ema on nõus poega ka materiaalselt toetama, kuid mõistab, et V.P peab ka ise tööle asuma ja elatist teenima. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et suure tõenäosusega on ärakantud vangistus avaldanud V.P-le sellist mõju, et ta tulevikus kuritegusid enam toime ei pane. Seetõttu ei kujuta V.P ühiskonnale suurt ohtu ning ta võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Lisaks annab tingimisi vangistusest vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus võimaluse V.P valutumalt ühiskonda taasintegreeruda. Süüdimõistetu V.P seletas kohtus, et kavatseb vabanemise järgselt hakata elama XXXX. Ta kavatseb jätkata õpinguid XXXX. Kui on kooli lõpetanud, siis kavatseb pöörduda Töötukassasse. Kuna ta on töövõimetuspensionär, siis on tal niikaua sissetulek pensioni näol. Varasemate sõpradega on side kadunud. 2012. a tegi kriminaalseid asju, aga enam sellist kommet tal ei ole. Ennetähtaegselt vabanedes on ta nõus täitma sellega kaasnevaid kriminaalhoolduse erinõudeid. Kohtuniku seisukoht V.P-le mõisteti liitkaristus tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna V.P on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.P on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Teod, mille eest ta vangistust kannab, olid vargused, mis olid toime pandud grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. See näitab, et V.P ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest ega taha end neile allutada. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kohtule teadaolevalt ei ole V.P pärast 21.07.2011. a, mil ta pani toime varguse, mille eest ta käesolevat karistust kannab, kuritegusid enam toime pannud. Temale mõistetud vangistus pöörati täitmisele üksnes selle tõttu, et ta hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, mitte aga sel põhjusel, et ta pani toime uued kuriteod. Järelikult on V.P käitumine viimaste aastate jooksul siiski teatavaid paranemise märke näidanud.

Ka vangistuses oldud aja jooksul on tema käitumisse tekkinud positiivseid ilminguid. Ta on asunud õppima XXXX sooviga lõpetada seal 9. klass. Õppetöös on ta osalenud kohusetundlikult ning probleeme ei ole tal esinenud. Ka vangla kodukorrarikkumisi pole ta toime pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. See näitab V.P soovi liikuda õiguskuulekuse suunas. Lisaks on V.P olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht oma päritoluperekonna juures. Omavahelised suhted perekonnas on väidetavalt head ning keerulistel aegadel püütakse üksteist toetada. Ka praegusel juhul on pere lubanud V.P moraalselt toeka olla. Ehkki V.P puudub vabanedes kindel töökoht, on tal olemas väike kindel sissetulek pensioni näol. Lisaks on oma materiaalset tuge pakkunud tema perekond. Seetõttu leiab kohtunik, et V.P tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab V.P katseaeg minimaalmääraskuus kuud-, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse V.P KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb V.P-le lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. V.P paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada omandama üldharidus ning hiljemalt kahe nädala jooksul pärast seda pöörduma Töötukassasse või asuma tööle. Kuna V.P pani vargused toime grupiviisiliselt, siis tuleb talle KarS § 75 lg 7 alusel panna ka kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

Peet Teidearu Kohtunik /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.