Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-3390 Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. jaanuari 2015 määrus D.M-ile mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
D.M, määruskaebus
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
nr 1-10-15964 D.M-ile mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Tartu Maakohtu 28.01.2011 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu vangistust, arvati liitkaristusest maha ning lõplikuks karistuseks mõisteti D.M-ile 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 28.06.2011. Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3390 tunnistati D.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust D.M-ile Tartu Maakohtu 20.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5961 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu pikkuse vangistuse võrra, ning kohtuotsuste kogumis mõisteti D.M-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati talle mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus 06.06.2012. D.M hoidis üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale, mistõttu Tartu Maakohtu 30.05.2014 määrusega pöörati täitmisele temale Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 15 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu lahendiga 27.08.2014. D.M viibib kinnipidamisasutuses alates 20.11.2014.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
võimalust, s.o sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 7.2.3 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu karistust ei vähendata. 7.2.4 Kriminaalkolleegium on eeltoodu põhjal seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. D.M-i puhul on maakohus temale erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. 7.3 Märgitud põhjendustel nõustub ringkonnakohus maakohtu määrusest nähtuva seisukohaga, et KarS § 5 lg 2 ei kohaldu tagasiulatuvalt olukorras, kus isiku karistus, mis vastas tema poolt tegemata jäetud üldkasuliku töö tundidele, on täitmisele pööratud jõustunud kohtulahendiga. Asjaolu, et Tartu Maakohus on 13.01.2015 määruses kriminaalasjas nr 1-121166 jõudnud vastupidisele arusaamale, ei muuda apellatsioonikohtu seisukohta ega too kaasa teistsuguse lahendi tegemist, kuivõrd alama astme kohtu positsioon õigusnormi tõlgendamisel ei ole apellatsioonikohtule siduv.
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.