Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

viis)

eurot

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada I.M tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 657 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates maist 2015 igakuiselt vähemalt 54,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.04.2016. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700024372 ning selgitus: „I.M, 1-15-1716, menetluskulude osamakse.“ KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada S.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 657 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates maist 2015 igakuiselt vähemalt 54,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.04.2016. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700024356 ning selgitus: „S.Z, 1-15-1716, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõendid – reduktor pika kangiga, võll koos rihmaseibidega, rihmaseib ja hammasratas, mustast metallist uks, 3 malmist ahjusuud ja mustast metallist võrk 4 tk – millised esemed on omaniku soovil jäetud AS Kuusakoski territooriumile, jätta AS-le Kuusakoski, kellele süüdistatavad need septembris 2012 müüsid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – gaasiballoon, hapnikuballoon ja kummivoolik, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 167 25.10.2012), kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud I.M ja S.Z tungisid ukseluku lõhkumise teel ajavahemikus 07.09.2012 kuni 13.09.2012 korduvalt Sõmeru vallas Andja külas Selja Põllumajandus OÜ-le kuuluvasse kuivatisse ning varastasid iseliikuva elevaatori reduktori väärtusega 498,52 eurot, kaks elevaatori 1,5kW-st mootorit koguväärtuses 500 eurot, kaks rihmaseibi koguväärtusega 400 eurot, vilja sorteeri Patkus 3kW-se mootori väärtusega 155 eurot, vastuvõtu transportööri reduktori väärtusega 439,20 eurot, ühe 11kW-se mootori väärtusega 355 eurot, keti väärtusega 150 eurot, katte väärtusega 100 eurot, kolm sorteeri 1,5kW-st mootorit

koguväärtusega 375 eurot, linttransportööri 25kW-se mootori väärtusega 525 eurot, kaks otsavõlli koguväärtusega 800 eurot, rulliku väärtusega 25 eurot, neli kuivati elevaatori 3kWse mootorit koguväärtusega 620 eurot, kaks kuivati ventilaatori 11kW-se mootorit koguväärtusega 710 eurot, sorteeri 3kW-se mootori väärtusega 125 eurot, rihmaratta väärtusega 100 eurot, kuivati reduktori PWW501 väärtusega 594,72 eurot, ühe luugi väärtusega 50 eurot, 3kW-se mootori väärtusega 155 eurot, kolde sisu luugid koguväärtuses 1000 eurot, ühe komplekti metalluksi koguväärtusega 1000 eurot, tekitades vargusega kahju 8677,44 eurot (ilma käibemaksuta), kahju koos 20% käibemaksuga on 10412,92 eurot. Veel püüdsid varastada vinkelrauda 154,51 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuivati omaniku Meelis Parijõe sekkumise tõttu. II Süüdistuse sisu I.M-i ja S.Z-i süüdistatakse selles, et nemad tungisid ajavahemikus 07.09.2012 kuni 13.09.2012 ukseluku lõhkumise teel korduvalt Sõmeru vallas Andja külas Selja Põllumajandus OÜ-le kuuluvasse kuivatisse ning varastasid iseliikuva elevaatori reduktori väärtusega 498,52 eurot, kaks elevaatori 1,5kW-st mootorit koguväärtuses 500 eurot (à 250 eurot), kaks rihmaseibi koguväärtusega 400 eurot (à 200 eurot), ühe vilja sorteeri Patkus 3kW-se mootori väärtusega 155 eurot, vastuvõtu transportööri reduktori väärtusega 439,20 eurot, ühe 11kW-se mootori väärtusega 355 eurot, keti väärtusega 150 eurot, katte väärtusega 100 eurot, kolm sorteeri 1,5kW-st mootorit koguväärtusega 375 eurot (à 125 eurot), ühe linttransportööri 25kW-se mootori väärtusega 525 eurot, kaks otsavõlli koguväärtusega 800 eurot (à 400 eurot), rulliku väärtusega 25 eurot, neli kuivati elevaatori 3kW-st mootorit koguväärtusega 620 eurot (à 155 eurot), kaks kuivati ventilaatori 11kW-st mootorit koguväärtusega 710 eurot (à 355 eurot), ühe sorteeri 3kW-se mootori väärtusega 125 eurot, ühe rihmaratta väärtusega 100 eurot, ühe kuivati reduktori PWW501 väärtusega 594,72 eurot, ühe luugi väärtusega 50 eurot, ühe 3kW-se mootori väärtusega 155 eurot, kolde sisu luugid koguväärtuses 1000 eurot, ühe komplekti metalluksi koguväärtusega 1000 eurot, tekitades vargusega kahju 8677,44 eurot (ilma käibemaksuta), kahju koos 20% käibemaksuga on 10412,92 eurot. Veel püüdsid varastada vinkelrauda 154,51 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuivati omaniku Meelis Parijõe sekkumise tõttu. Seega I.M ja S.Z, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupis, panid toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb I.M-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates aprillist 2015 igakuiselt vähemalt 32 eurot lõpptähtajaga 31. jaanuar 2016. Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb S.Z-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 3,95 eurot moodustab 395 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates aprillist 2015 igakuiselt vähemalt 39,50 eurot lõpptähtajaga 31. jaanuar 2016.

IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt I.M-i ja S.Z-i süüdistuses saabusid kohtusse 05.03.2015. Süüdistusakt on süüdistatavatele ja kaitsjatele edastatud 04.03.2015. Süüdistatava S.Z-i kaitsja v.-adv. Margus Viira esitas 04.03.2015 kohtule taotluse, mille kohaselt taotleb ta, juhindudes KrMS § 180 lõikest 3, käskmenetluses S.Z-ile menetluskulude hüvitamise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määrade kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus I.M-i ja S.Z-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime neile inkrimineeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7,8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate I.M-i ja S.Z-i karistust kergendavad süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatavate I.M-i ja S.Z-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Selja Põllumajandus OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 12 905,03 eurot. Vargusega on tekitatud kahju summas 10 567,43 eurot. Kuna vinkelraud on kätte saadud tükeldatult, siis neid enam kasutada ei saa. Kolderemont koos kuivati montaažiga läheb maksma 1881,60 eurot. Lõhutud elektrikapi taastamise maksumus on 456 eurot (hind sisaldab 4 komplekti käiviti-kontaktoreid, kaitselüliteid, montaažijuhet ja montaažitöid). Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu Selja Põllumajandus OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 12905,03 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavatelt I.M-ilt ja S.Z-ilt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt välja mõistmisele solidaarselt. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetlus e kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.