lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7628/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7628/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7628/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.10.20141-14-7628/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.01.20151-14-7628/21Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7628 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu I.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu I.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 10. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu I.N-i määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 07.10.2014 otsusega mõisteti I.N süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.04.2013 mõistetud karistuse 540 tundi ÜKT ärakandmata osa, s.o 5 kuud 28 päeva (356 tundi ÜKT-d), võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.08.2014. Karistusaja algus 16.08.2014 ja karistusaja lõpp 13.06.2015. Maakohtu määrus
2.
Viru Maakohtu 10.03.2015 määrusega jäeti I.N vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.I.N on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Vangistuses viibib kolmandat korda. Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo

asjaolusid. Maakohus asus seisukohale, et I.N-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus

3.Viru Maakohtu 10.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I.N, kes palub Viru Maakohtu määrus tühistada. I.N toob välja, et tema käitumine vangistuses on olnud hea, ta on töötanud, tal on olemas alaline elukoht. Samuti on tal naine, lapsed ja lapselapsed, keda tal on vaja toita. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et nii vangla kui ka prokurör on nõus tema vabastamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I.N-i määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I.N-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I.N enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I.N on vabanedes kindel elukoht, tal on toetav perekond ning tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et I.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu käitumine vanglas ning tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks I.N vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning käesoleval hetkel kannab I.N kolmandat reaalset vangistust. Süüdimõistetu on toime pannud muuhulgas varavastaseid kuritegusid ja kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud materiaalne kasu ning alkoholi tarvitamine. Ka süüdimõistetu on ise välja toonud, et ta ei ole ametlikult kaua aega töötanud ning vahel tema kulud ületasid tulusid. Käesoleval hetkel puudub I.N vabanemisel garanteeritud töökoht. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kindla töökoha puudumist, majandusliku toimetuleku oskuse nõrkust ning vajadust üleval pidada perekonda, esineb reaalne oht, et süüdimõistetu hakkab toime panema uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on I.N viimati karistatud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Süüdimõistetu enda sõnul tal aga probleeme alkoholiga ei ole, mis kohtukolleegiumi arvates tähendab, et süüdimõistetu ei ole talle mõistetud karistusest vastavaid järeldusi teinud, sest isikut on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest.

Vaatamata asjaolule, et I.N-ile on antud varasemalt võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, on I.N jätkanud kuritegude toimepanemist vabaduses, rikkudes katseajaks määratud kohustusi. Varasemaid katseaegu ei ole süüdimõistetu läbinud rahuldavalt. Tulenevalt eelnevast puudub kohtukolleegiumil veendumus, et vabastades I.N-i, allutades ta käitumiskontrollile, suudaks süüdimõistetu täita kontrollnõudeid. Käesolevaks ajaks ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust eeldada kriminaalhoolduse edukust.

8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I.N-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks I.N-i kui isiku, kes on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2015 määrus muutmata ja I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.