Kohtulahend

narkootilisi

või

3) asuda erialaõpingutele või otsima endale töökoha või võtma ennast töötukassas tööotsijana arvele 1 (ühe) kuu jooksul pärast vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud perekonnaliikmed ning mitte viibima ilma kriminaalhooldusametniku loata väljaspool kodu ajavahemikul kell 23.00 kuni 06.00; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Saamuel Lehiste järelevalve alla jõustumisest.

vabastada tingimisi elektroonilise alates käesoleva kohtumääruse

Välja mõista Saamuel Lehiste’lt menetluskuluna riigituludesse 162,72 eurot kaitsetasu advokaat Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või

nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Vangla esitas 04.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Saamuel Lehiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Harju Maakohtu 10.04.2014 otsusega tunnistati Saamuel Lehiste süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 11.12.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.04.2014. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 3 korda varguste, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja röövi toimepanemise eest. Varavastased kuriteod olid ette planeeritud ja teostas neid kainelt, valdavalt grupis. Isikuvastased kuriteod on toime pannud üksinda. Viimase isikuvastase kuriteo (kehaline väärkohtlemine) pani toime vangistuses. Vägivaldne käitumine oli tahtlik ja probleemide lahendamise peamiseks viisiks. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus, halb majanduslik olukord ning sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine. Individuaalse täitmisplaani kohaselt töötas Saamuel Lehiste edukalt majandustöödel koristajana ning remonditöölisena. Osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus läbivaks teemaks on sõltuvusprobleemide lahendamine: kinnipeetav töötas aktiivselt kaasa ning teadvustas nii narkootikumide kui ka alkoholi tarbimise ebasoovitavaid tagajärgi. Motivatsioon alkoholi ning narkootikumide tarvitamisest lõplikult loobuda on olemas. Samuti osales sotsiaalprogrammis Equip, mille eesmärgiks on õpetada vastutusrikast mõtlemist ja käitumist, viha ohjamist ning mõistma kaasinimeste seisukohti. Läbis sotsiaalprogrammi edukalt ning omandas erinevad oskused enda emotsioonide kontrollimiseks. Omandas vangistuses olles põhihariduse ning alates 13.08.2014 töötab väljaspool vanglat puidu töötlemise ning mööbli valmistamisega tegelevas ettevõttes Flexa Eesti AS (soodustuse kohaldamise raames). Käitumine on olnud eeskujulik. Motivatsiooniraames on käinud neljal korral kodukülastusel. Lisaks on käinud soodustuse kohaldamise raames ühel lühiajalisel väljasõidul. Paikneb alates 17.07.2014 avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vabanemisel asub Saamuel Lehiste elama koos ema R S ning venna M L kahe toalisse üürikorterisse aadressile xxxx. Kirjaliku nõusoleku andsid selle kohta ema, vend ning korteri omanik T K. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eluaseme tingimused head. Samuel Lehiste on pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tööharjumuse on omandanud vangistuses. Töötab vanglast väljaspool firmas AS Flexa Eesti, kus on omandanud tööoskuse puidu töötlemise valdkonnas. Täitise andmetel võlgnevusi on 5375,07 eurot. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt vabanedes garanteerib xxxx isikule töökoha. Antud ettevõttes töötavad ka kinnipeetava ema ja vend. Tegevusvaldkonnaks on xxxx paigaldamine üle Eesti. Kinnipeetaval on neli venda. Kõik vennad on elanud asenduskodu teenusel ja kolm vendadest on kriminaalkorras karistatud. Emalt on võetud kasvatuslikud õigused enda laste suhtes. Kõikide vendade elukäigust ilmnevad ühise joonena vägivalla ilmingud käitumises. Perekonnas esines varasemalt alkoholi liigset tarvitamist. Ema iseloomustub kinnipeetavat positiivselt, kuid peab poega alkoholijoobes olles väga mõjutatavaks teiste inimeste poolt. Venna sõnul vabanedes Samuel Lehiste’l kriminaalseid sõpru ees ootamas ei ole, kes võiksid teda mõjutada. S. Lehiste on sooritanud erinevaid õiguserikkumisi alkoholijoobes sh vägivaldse isikuvastase kuriteo. Tarbimist alustas 12 aastasena, tunnistab, et võib muutuda alkoholijoobes agressiivseks. Tarvitas noorte seltskonnas kanget ja lahjat alkoholi segamini eesmärgiga kiirmini joobesse jääda. Mõistab alkoholi kahjulikkust tervisele ja suhetele, on seda näinud enda elukäigust. On motiveeritud alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuma. Meditsiiniosakonna andmetel on vangistuses diagnoositud amfetamiini tarvitamise sõltuvus. S. Lehiste sõnul proovis narkootikume 12 aastaselt, kuid alates 15 eluaastast tarbis regulaarselt 1-2 korda nädalas kanepit. Vägivaldse käitumise ilminguid narkojoobes ei ole väidetavalt esinenud. Võõrutusnähte vangistusse tulles ei ilmnenud. Tehtud ettepanek asuda sõltuvusravile, millest kinnipeetav keeldus põhjusel, et on vangistuses viibinud piisavalt kaua ning on loobunud narkootikumide tarvitamisest edaspidiselt. On korduvalt kasutanud tahtlikku vägivalda teiste suhtes. Ei pea vägivalda lahenduseks, kuid võib seda kasutada hetke impulsi ajel. Tüdineb kiiresti ja ei ole loomuselt püsiv. Vangistuses on näha edukat eesmärgi püstitust, mis seisneb põhihariduse omandamises ning avavanglaosakonnas viibimises, mille on välja teeninud eeskujuliku käitumisega. Suhtumine ametiisikutesse vangistuses on positiivne. Kriminaalhooldusel olles sooritas katseajal uue kuriteo, paari kuu pärast peale esimest kohtuotsust. Otseselt ei väljenda kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti ja hoiakuid. Väärteokorras on karistatud 18-l korral. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 63%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta Saamuel Lehiste ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab Saamuel Lehiste ennetähtaegselt siiski vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi, muuhulgas mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud perekonnaliikmed ning mitte viibima ilma kriminaalhooldusametniku loata väljaspool kodu alates 23.00 kuni 06.00. Elektroonilise valve kohaldamise ajaks tehakse ettepanek 6 kuud.

Prokuratuuri seisukoht. Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 31.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vanglagi Saamuel Lehiste ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuröri hinnangul viitavad kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 3-l korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Saamuel Lehiste vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Varasem tingimuslik karistus ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ehkki vangistatul on ainult üks kehtiv distsiplinaarkaristus, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Saamuel Lehiste tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 10.03.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Selgitab, et asub siis tööle ja püüab eemal olla sellistest juhtumitest, et mitte vanglasse tagasi sattuda. On olnud 3 aastat vanglas ja mõistnud, et see ei ole see, mida ta ootab oma elult. 18.11.2012 pani toime kuriteo Tallinna vanglas, olles eelvangistuses. Vangistuses viibib alates 04.04.2012. Kuritegu vanglas oli toime pandud enne röövimise otsust. Selgitab, et distsiplinaarkaristus oli loendusele mitte jõudmise eest, kuna ta ei kuulnud kella. Leiab, et see oli tema enda viga. Kirjeldab, et vabanedes on tal garanteeritud töökoht Paides, katuste ehitajana. Selgitab, et pani toime uue kuriteo sellel ajal, kui osales sotsiaalprogrammis

Eluviisitreening, kuid läbis selle edukalt. Käis kinnises vanglas olles koolis ja kuna tal ei olnud rikkumisi, siis kontaktisik leidis, et on põhjendatud kinnipeetava avavanglasse paigutamine. Avaldab, et see on tema teine reealne vangistus. Kinnitab, et on nõus täiendavate kohustustega, kui kohus otsustab ta ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja seisukoht. Kaitsja toetab vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna leiab, et vabaduses saaks Saamuel Lehiste kriminaalhoolduse all kenasti hakkama, kui tal on tagatud töökoht ning kui seada kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Sotsiaalprogrammid on edukalt läbitud. Kaitsja leiab, et isikut on võimalik vabastada enne tähtaega koos elektroonilise järelevalvega, pannes talle lisakohustused. Maakohtu määruse põhjendused. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav ise, ta ema, kelle juurde plaanib vabanedes elama asuda, ning üüritud korteri omanik, on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on tal tööandja poolt garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Tehtud ettepanek asuda võõrutusravile, kuid kinnipeetav keeldus põhjusel, et on vangistuses viibinud piisavalt kaua ning on loobunud narkootikumide tarvitamisest edaspidiselt. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime erinevaid õigusrikkumisi olles alkoholijoobes. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus läbivaks teemaks on sõltuvusprobleemide lahendamine ja kus töötas aktiivselt kaasa ning teadvustas nii narkootikumide kui ka alkoholi tarbimise ebasoovitavaid tagajärgi. Motivatsioon alkoholi ning narkootikumide tarvitamisest lõplikult loobuda on olemas. Kohtu hinnangul on võimalik alkoholi ja narkootikumide tarvitamise riski veelgi vähendada, pannes kinnipeetavale kohustuse vabanedes mitte tarvitada alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Vangla materjalidest nähtub, et Saamuel Lehiste on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse, töötanud edukalt nii vangla majandustöödel kui ka remonditöölisena. Lisaks töötamisele on kinnipeetav vangistuses oleku ajal osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Equip, mille on läbinud edukalt ja mille tulemusena on motiveeritud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest lõplikult loobuma ning omandanud erinevaid oskusi enda emotsioonide kontrollimiseks. Kohus leiab, et seega on Saamuel Lehiste vanglas viibides omandanud erinevaid oskusi elus toimetulekuks ja tema aktiivne taasühiskonnastavates tegevustes osalemine kinnitab tema valmisolekut seaduskuulekalt käituda ja senist elukorraldust muuta.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (vt RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Saamuel Lehiste on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras ühel korral karistatud ning vangistuses olles pannud toime KarS § 121 sätestatud kuriteo. Kohus nendib, et vangistatu sellist käitumist tuleb ennetähtaegse vabastamise arutamisel arvesse võtta ja sellest tulenevaid riske igakülgselt kaaluda. Siiski on kohtu hinnangul oluline arvestada asjaolu, et uue kuriteo toimepanemine leidis aset 18.11.2012, s.o üle 2 aasta tagasi, kui kinnipeetav oli vangistuses viibinud veidi üle poole aasta. Pärast mainitud rikkumist on kinnipeetav järjepidevalt osalenud sotsiaalprogrammides, kus teda on positiivselt iseloomustatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et nimetatud asjaolud ei takista isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava käitumine vangistuse kandmise ajal on üldiselt olnud positiivne ja seda kinnitab ka asjaolu, et alates 17.07.2014 paikneb Saamuel Lehiste avavanglaosakonnas ning motivatsiooniraames on ta käinud neljal korral kodukülastusel ja ühel lühiajalisel väljasõidul. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 62-63%. Tegemist on küll keskmisest enam arvestatava tõenäosusega, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Saamuel Lehiste viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Saamuel Lehiste’le anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lisab, et vangla ega prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, kohus võtab nende arvamusi ja seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.