1-13-2933/67 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.D tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.05.2013 otsusega KarS § 424 ja § 121 järgi ning KarS § 64 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõis teti 10 kuud 28 päeva vangistust. Viru Maakohtu 10.07.2014 määrusega kandmata vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 15.11.2014 ja lõpp 13.10.2015. Kinnipidamisasutuses G.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetaval on põhiharidus ning xx kursuse. Tööandja poolt läbis ka xxx. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. On olnud töövõimetuspensionil. Enne vangistust töötas ametlikult "xxx lukksepana kokku 1 aasta neil kolmel kohal. Vabaduses omas kindlat sissetulekut, kuid ikkagi pani ühel korral toime varguse. Isiku sõnul ei ole ta olnud alkoholijoobes vägivaldsetel intsidentidel, kuid sama ütleb, et isiku elukaaslane on öelnud, et ta ikkagi on olnud alkoholijoobes. Lähtuvalt sellele on alust arvata, et isik on vägivaldsed kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Samuti isik on kahel korral mootorsõidukit juhtinud joobes olekus. Isikut on väärteokorras karistatud AS rikkumise eest 4 korral. Isiku sõnul alkoholi tarvitamisega tal probleeme ei ole. Isik on tarvitanud ainult kanepid ja mõned üksikud korrad. Isikul on karistus alla aasta, mistõttu isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava ning pole läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest viimane on kehaline väärkohtlemine ja mootorsõiduki juhtimine joobes seisundis. Eelnevalt on isikut karistatud ühel korral mootorsõiduki juhtimise joobes seisundis eest ning kehaline väärkohtlemine ja varguse eest. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, millest tingituna isik käitub impulsiivselt, ei mõtle teiste isikute seisukohale, ei oska lahendada probleeme võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda ja muid mitte seaduslikke võtteid (varastamine jne). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%. Viru Vangla ei toeta G.D tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava elukohaks on pärast vabanemist märgitud xxx. Kinnipeetava vanaema, kes elab sellel aadressil koos oma abikaasaga, on nõus sellega, et kinnipeetav asub sinna peale vabanemist elama. Sellel aadressil asub ühetoaline korter, mille omanikuks on kinnipeetava vanaisa. Nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks G.D suhtes sellel aadressil allkirjastas kinnipeetava vanaema, kellel on volitus ka G.D Sxxx nimel dokumente allkirjastada. Elamu tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetavale oli enne vangistust määratud töövõimetuspension, ent vaatamata sellele ta vanaema sõnul töötas. Rahvastikuregistri andmetel on G.D sisse registreeritud xxxTal on määratlemata kodakondsus, välismaalase pass kehtib kuni 03.06.2016. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud ühel korral, katseajal isik korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning tingimisi karistus oli täitmisele pööratud.

G.D taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale xxx võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.D on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (vara- ja isikuvastase kuritegude eest ning joobes juhtimise eest). Viimase otsusega G.D-le mõisteti karistuseks tingimisi vangistus, vaatamata sellele paranemise teele ei asunud, rikkus kontrollnõudeid: registreerimisele mitteilmumise tähtaja rikkumine 8 korda- ning vangistus pöörati täitmisele. Seega ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Isikul on osaline töövõimekaotus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mis avaldus ka tema kuritegelikul käitumisel ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning G.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. G.D oli allutatud käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks G.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.