Kohtulahend

1-13-2933

Kui süüdimõistetu B.A ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista B.A-lt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 10.07.2014 kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE50220022101419335, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700000863, ning selgitus „B.A , 1-13-2933 kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.05.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2933 süüdi tunnistati B.A KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistati B.A KarS §121 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti B.A-le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati B.A karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2012 – 19.11.2012, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuuluti B.A kandmisele 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistus 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jäetakse B.A suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 74 lg 3 alusel määrati katseajaks 2 (kaks) aastat. KarS § 75 lg 1 p 1 – 5 alusel on B.A katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx linn Ida-Virumaa; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on B.A kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrati B.A katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati B.A-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.05.2013 kohtuotsus jõustus 05.06.2013. 02.07.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne B.A suhtes ettepanekuga pöörata B.A-le mõistetud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel.

1-13-2933 Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on hooldusaluse hoidumine registreerimiskohustusest – katseaja kestel ei ilmunud B.A kriminaalhooldusametniku määratud tähtajal registreerimisele kaheksal korral ilma mõjuva põhjuseta: 30.07.2013 24.09.2013 23.10.2013 17.04.2014 25.04.2014 13.05.2014 02.06.2014 30.06.2014. Seega on ta korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 järgi ettenähtud kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 31.07.2013 seletuses kirjutas B.A, et ei ilmunud registreerimisele 30.07.2013 kuna oli hõivatud tööl. Kuid mingeid seda tõendavaid dokumente B.A ei esitanud. 26.09.2013 B.A seletas oma mitteilmumist registreerimisele 24.09.2013 sellega, et tal ajas registreerimiskuupäeva segi. 30.10.2013 seletas B.A oma rikkumist 23.10.2013 sellega, et oli taas hõivatud tööga. 02.05.2014 oma kirjalikus seletuse B.A kirjutas, et ei ilmunud registreerimisele 17.04.2014 ja 25.04.2014, kuna viibis haiglas. Arstitõendit B.A esitanud ei ole. 19.05.2014 kirjutas B.A oma seletuses, et ilmu 13.05.2014 registreerimisele, sest et alates 09.04.2014 viibib haiguslehel. Arstitõendit B.A esitanud ei ole. 09.06.2014 B.A seletas oma mitteilmumist registreerimisele 02.06.2014 sellega, et alates 02.-05.06.2014 oli arestimajas. Tõendit B.A esitanud ei ole. Esmakohtumine B.A-ga toimus 19.06.2013. Esimesel kohtumisel olid selgitatud kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. B.A andis allkirja kriminaalhooldusaluse õigusest ja kohustustest, ta on teadlik rikkumise tagajärgedest. 30.07.2013 oli määratud registreerimine. Registreerimiskuupäeval B.A ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. Ilmus osakonda 31.07.2013. 24.09.2013 oli määratud registreerimine, kuid hooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Ilmus osakonda 26.09.2013. 23.10.2013 oli määratud registreerimine. Ilmus osakonda 30.10.2013 ja esitas töögraafikud oktoobri ja novembri eest. Esitatud töögraafikud ei tõenda, et hooldusalune oli tegelikult hõivatud tööga. 17.04.2014 oli määratud registreerimine, kuid hooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. 22.04.2014 saatis kriminaalhooldusametnik B.A-le kutse ilmuda registreerimisele 25.04.2014. Antud kuupäeval hooldusalune vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. 28.04.2014 oli temale saadetud korduv kutse, mille alusel pidi ta tulema 02.05.2014 registreerimisele. 13.05.2014 oli määratud registreerimine. Registreerimiskuupäeval B.A ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. 16.05.2014 saatis kriminaalhooldusametnik B.A-le kutse ilmuda registreerimisele 20.05.2014. Ilmus B.A osakonda 19.05.2014. 02.06.2014 oli määratud registreerimine. Registreerimiskuupäeval B.A ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. 04.06.2014 saatis kriminaalhooldusametnik B.A-le kutse ilmuda registreerimisele 09.06.2014. 30.06.2014 oli määratud registreerimine. Registreerimiskuupäeval B.A ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. 01.07.2014 teostatud kodukülastus. Kriminaalhooldusaluse ema Svetlana B.A teavitas, et B.A elab antud elamispinnal, aga viimati käis kodus neli päeva tagasi. Svetlana B.A ei võtnud kutset vastu. Katseaja kestel B.A on rikkunud katseaja tingimusi: ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuvate põhjusteta. Ametniku poolt oli talle registreerimiskuupäevad tihendatud kuni 2 kord kuus, kuid see mõjutusvahend ei ole osutanud tema distsipliinile ja suhtumisele kriminaalhooldusele. Samuti jäi hooldusalune lõpetamata sotsiaalabiprogrammi, kuna ei ilmunud grupitööle. Katseaja kestel igal registreerimisel toimuvad vestlused ja analüüsid B.A seaduskuuleka eluviisi parandamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1-13-2933 Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata B.A-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune B.A palus mitte pöörata vangistus täitmisele. Ta korduvalt ei ilmunud registreerimise kuna töötas. Üks kord ta oli haige, üks kord viibis arestimajas. Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek B.A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune B.A rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. B.A ei ilmunud kriminaalhooldusametniku määratud tähtajal registreerimisele kaheksal korral ilma mõjuva põhjuseta: 30.07.2013, 24.09.2013, 23.10.2013, 17.04.2014, 25.04.2014, 13.05.2014, 02.06.2014, 30.06.2014, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet. B.A poolt nimetatud kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvaks. Tema seletused selle kohta, et ta töötas ja viibis haiglas on paljasõnalised, kuna ta ei saanud esitada kriminaalhooldusametnikule või kohtule vajalikke õiendeid. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et B.A ei olnud selliseid objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõuet. B.A antud selgitusest ei nähtu, et ta oleks astunud mingeid reaalseid samme, mis võimaldaksid tal ettenähtud kohustust korrektselt täita. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja B.A seletusi, on kohus veendunud, et B.A hoidub käitumiskontrolli teostamisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kohus leiab, et hooldusalune hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale tahtlikult ega ole teinud mingeid jõupingutusi talle pandud kohustuste täitmiseks. Kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas. Seega tuleb KarS § 74 lg-st 4 lähtuvalt pöörata täitmisele B.A-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.05.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2933 mõistetud karistus – 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.