Viru Maakohus
Toimiku number
1-13-10145
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp’a 25.11.2014 erakorraline ettekanne G.R-ile Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks G.R, isikukood: xxx, xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas 25.11.2014 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust ilmuda registreerimisele, ei küsi luba elukohast lahkumiseks ja ei küsi luba töökoha vahetamiseks. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. G.R tunnistati Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi G.R täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 12.11.2013 ja lõpp 11.05.2015. Viru Maakohtu 13.10.2014 määrusega nr.1-13-10145 rahuldati kriminaalhooldusametnik Marit Puuseppa erakorraline ettekanne ja G.R-ile katseaega pikendati kuue kuu võrra, s.o kuni 11.11.2015. Samuti määrati katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume. (tl 126-128)
Ettekande esitamise põhjuseks oli registreerimiskohustusele mitteilmumine ettenähtud ajal, kokku 3-l korral. Kodukülastuse käigus selgus, et süüdimõistetu vanemad ei ole poega kuu aega näinud. Vestlusest tööandjaga selgus, et süüdimõistetu ei tööta enam nende ettevõttes. 05.12.2014 kohtumäärusega kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks ja tõkendiks valiti vahistamine. Süüdistatav on kinni peetud 25.03.2015. G.R selgitas kohtus, et enne novembrit xxx juurde. Helistada pole mõtet, sest ametnik ei valda vene keelt, tema ei valda eesti keelt. Pärast seda sõitis ta tööandjaga xxx, kus als tööandja ruumis, palka jällegi ei saanud. Tal ei ole kriminaalhoolduse jätlamise kohta ühtegi mõtet. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 05.12.2013 selgitati G.R-ile kriminaalhoolduse õigusi-kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. G.R on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l. 148). Kuna G.R katseaeg kulges probleemselt, koostati 07.10.2014 erakorraline ettekanne, mis rahuldati Viru Maakohtu 13.10.2014 määrusega nr.1-13-10145. G.R katseaega pikendati kuue kuu võrra, s.o kuni 11.11.2015 ning katseajaks määrati täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Registreerimislehelt (t.l. 141-142) nähtub, et G.R on ilmunud registreerimistele ebakorrapäraselt. Nimelt: - 10.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. - 17.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. - 24.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. G.R-ilt ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik seletusi võtta, sest ta ei ole G.R näinud. Kohus märgib, et 10.11.2014; 17.11.2014 ja 24.11.2014 määratud registreerimistelt puudumise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi dokumenti, arstitõendit vms, mis annaks alusel lugeda registreerimiselt puudumise põhjendatuks. G.R on 05.12.2013 kinnitanud, et õigused ja kohutustused on talle arusaadavad. Samuti pikendati tema katseaega ja talle oli määratud täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (t.l. 139) nähtub, et kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetule pärast katseaja pikendamist ja täiendava kohustuse määramist tutvustanud kohtumäärust. Seega on kohus seisukohal, et süüdimõistetu põhjendused registreerimiselt puudumiste kohta ei ole mõjuvad ja on ennastõigustavad. Seega ei ole G.R üles näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist ega esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust kriminaalhooldusalaste kohustuste täitmata jätmisel. Selline käitumine näitab, et G.R ei võta talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Lisaks registreerimiskohustuse rikkumisele on G.R rikkunud käitumiskontrolli nõuet elada kohtu määratud alalises elukohas. 24.11.2014 teostas kriminaalhooldusametnik Galina Jordan kodukülastuse xxx xxx. Kodus oli G.R kasuisa, kelle väitel ei ela süüdimõistetu sellel aadressil juba kuu aega. Vanemad ei tea G.R asukohast midagi. (t.l. 151)
Lisaks on G.R rikkunud kontrollnõuet, mille kohaselt on süüdimõistetu kohustatud töökoha vahetamiseks saama eelnevalt kriminaalhooldusametniku loa. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et 25.11.2014 võttis kriminaalhooldusametnik ühendust ettevõtte xxx töödejuhatajaga telefoni teel. Töödejuhataja sõnul ei tööta G.R nende firmas umbes kuu aega ja kontakt temaga puudub. (t.l. 139) Elektroonilisest maksekohuslase registrist nähtub, et ettevõttest xxx poolt on viimane väljamakse G.R-ile tehtud augustis 2014. Septembris 2014 sai isik toetust Sotsiaalkindlustusametist. (t.l. 161) Kohtus märgib, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes oleva viite G.R poolt 20.09.2014 liiklusnõuete rikkumisele LS § 201 lg 2, § 224 järgi jätab kohus kõrvale kui ebaolulise, sest süüdimõistetule hakkas keeld, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kehtima alates kohtumääruse jõustumisest 28.10.2014. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koost öö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 12.11.2013 otsusega nr.1-13-10145 määrati G.R kriminaalhooldusele ja 13.10.2014 Viru Maakohtu määrusega on tema katseaega pikendatud kuue k uu võrra ja määratud täiendav kohustus, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud, näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohtunik on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja suhtub kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Isik ei ilmunud kolmel järjestikkusel korral registreerimisele, ei ela kohtu määratud alalises elukohas ja on ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkunud püsivalt töökohalt – kõik see ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda ega tahagi oma käitumist seadusekuulekamaks muuta. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ka pärast katseaja pikendamist ja täiendava kohustuse määramist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Süüdimõistetu selgitused ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad. Olles teadlik, et tal on kriminaalhooldusest tulenevad kohutused elada kindlas elukohas ja teavitada ametnikku muutmistest, lahkus ta elukohast, tagasi ei tulnud, selle asemel sõitis teisse linna ja elas seal ilma ametniku loata tööandja ruumis. Kohus leiab, et isik demonstreerib ülikergemeelset suhtumist kriminaalhooldusesse ja edasine kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud ei ole. Süüdimõistetu ise selgitas, et ei mõtle kriminaalhoolduse edasise käigu kohta. Kohus leiab, et kriminaalhooldus G.R suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. G.R on rikkunud talle pandud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele, elada kohtu määratud alalises elukohas ja saada kriminaalhooldusametnikult luba töökoha vahetamiseks. Kõik see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja G.R tuleb saata karistust kandma.
Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Marit Pusepp’a taotlus G.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata G.R-ile Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele. Saata G.R kandma karistust. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kohtumääruse jõustumiseni. Karistuse kandmise ajaks lugeda kinnipidamise kuupäev – 25.03.2015. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.