Kohtulahend

Maakohtu määruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et M.O-le mõistetud karistus kuulub vähendamisele. KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Karistusseadustiku (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Kohus leiab, et kuna Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega mõistetud karistusele on liidetud Viru Maakohtu 19.09.2013 otsusega nr 1-13-8350 mõistetud karistus, ning Viru Maakohtu 19.09.2013 otsusega mõistetud karistusele on liidetud Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega nr 1-12-10530 mõistetud karistus, tuleb kontrollida ka varasemate kohtuotsustega mõistetud karistusi karistusseadustiku uue redaktsiooni valguses, alustades kontrollimist varasemast otsusest. (1) Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega nr 1-12-10530 tunnistati M.O süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Kohus märgib, et M.O tunnistati süüdi KarS § 121 järgi, mis KarS-i uue redaktsiooni kohaselt on kvalifitseeritav § 121 lg 2 p 2 järgi, kuna M.O poolt toimepandud teod olid suunatud muuhulgas tema ema ja endise elukaaslase vastu, st olid toimepandud lähisuhtes, seega esinevad M.O poolt toimepandud tegudes KarS-i uue redaktsiooni § 121 lg-s 2 toodud koosseisutunnused. M.O-le on mõistetud karistus KarS § 121 järgi, mille sanktsioon kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 2 p 2 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et kuna M.O-le mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 1 aasta, mis jääb alla karistusseadustiku uue redaktsiooni § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu vähendamisele temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus. (2) Viru Maakohtu 19.09.2013 otsusega nr 1-13-8350 tunnistati M.O süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.

Kohus märgib, et nimetatud otsusega mõisteti M.O süüdi samuti KarS § 121 järgi, mis KarS-i uue redaktsiooni kohaselt on kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi, kuna M.O poolt toimepandud teos puuduvad KarS-i uue redaktsiooni § 121 lg-s 2 toodud koosseisutunnused. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et kuna M.O-le mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 5 kuud, mis jääb alla karistusseadustiku uue redaktsiooni § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu vähendamisele temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus. (3) Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega nr 1-14-3700 tunnistati M.O süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Käesoleva otsusega mõisteti M.O süüdi KarS § 121 kvalifitseeritava teo järgi, mis seisnes selles, et süüdistatav tungis ühise joomingu käigus kallale kannatanule ning lõi talle noaga paremale poole rindkeresse, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – pindmise vigastuse ja lihase vigastuse. Kuivõrd olemasolevate andmete põhjal ei ole kohtul võimalik tuvastada tekitatud kehavigastuse raskust ning teos puuduvad ka teised § 121 lg-s 2 esinevad koosseisutunnused, tuleb isiku tegu ümber kvalifitseerida alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et kuna M.O-le mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mis ületab karistusseadustiku uue redaktsiooni § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, kuulub temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele 6 kuu võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust ehk 1 aasta vangistust vähendada 1/3 ehk 4 kuu võrra ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust 8 kuud vangistust suurendada Viru Maakohtu 19.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 7 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud 7 päeva (18 kuud 7 päeva) vangistust. Eeltoodust tulenevalt tuleb M.O-le Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega nr 1-143700 mõistetavat liitkaristust 1 aasta 10 kuud 7 päev vangistust vähendada ja tema lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud 7 päeva vangistust. M.O-le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27.05.2014. Kohus juhindus eeltoodust ning KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 sätestatust. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.