Kohtulahend

Kohustada Armand Oja katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Armand Oja kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Armand Oja karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Armand Oja elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Armand Oja kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 – 25 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 02.11.2012 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 02.11.2012. Harju Maakohtu määrusega 22.01.2015 jäeti Armand Ojale Harju Maakohtu 18.11.2013 otsusega mõistetud karistus muutmata. Armand Oja on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Viimane kuritegu oli suunatud rahvatervise vastu, soodusteguriks oli soov kiirelt suurt raha teenida. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varguse sooritamise ja väeosast omavolilise lahkumise eest. Perioodil 24.09.2013 – 05.11.2013 osales kinnipeetav

sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Väidetavalt on peale kursuse läbimist emotsioonidega toimetuleku ja analüüsioskus paranenud. Perioodil 16.09.2014 – 02.12.2014 läbis kinnipeetav "Taastava õiguse" programmi. Alates 01.09.2014 õpib kinnipeetav 11. klassis. Isik osaleb vangla majandustöödel alates 12.01.2015. Alates 23.12.2014 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 1 kuu vangistust. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Aadressil xxxx asub 3-toaline korter, mis kuulub M Kele ning Armand Oja elukaaslane K Õ üürib seda. Antud korteris on nad elanud peaaegu kuus aastat ning korteriomanik on üürnikega rahul. Korteriomanik M K ja elukaaslane K Õ on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve paigaldamiseks antud korterisse. Korter vastab igati elektroonilise valve nõudmistele. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas Raasiku Põhikoolis, jätkates õpinguid Tallinna

Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on üldise korduva mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 7%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab Viru Vangla Armand Oja ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul kui kohus peab võimalikuks Armand Oja vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 tulenevaid lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 5 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Armand Oja elukaaslane käib tööl ning perekond on igati toetav. Elukaaslase sõnul Armand Oja narkootilisi aineid ei tarvita, kuid alkoholi mõnikord küll, kuid seoses alkoholi tarvitamisega agressiivset käitumist esinenud ei ole. Kinnipeetavat on väärteo korras 6-l korral karistatud. Varasemalt isik kriminaalhooldusel viibinud ei ole. Juhul, kui Armand Oja vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt, on otstarbekas tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 5 kuud, pannes talle riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud kohustused. Armand Oja ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on saanud sooritatud kuriteost aru ning kahetseb selle toimepanemist, olles kindel, et see ei kordu enam kunagi. Ainus asi, mida ta tähtsaks peab, on tema pere. Kinnipeetav teab, mis tähendab elektrooniline valve ja käitumiskontroll ning nendega kaasnevad kohustused. Armand Oja sõnul olid tal sapikivid, aga ta ei saanud õigel ajal operatsioonile. 7 kuud võttis operatsioonile saamine aega ja selle tulemusel on tal sapp eemaldatud. Nüüd on tal vaja eritoitu, mida vangla kahjuks ei paku. Haava peale on tal tekkinud vesi, kuid operatsiooni järjekorda ei ole teda veel pandud, kuna see ei olevat eluohtlik. Kirurg soovitas tal väljaspool vanglat see operatsioon ära teha. Kuriteo pani ta toime koos lapsepõlvesõbra S, kes vabanes vangistusest 6-ndal. Hetkel õpib kinnipeetav 11. klassis. Vabanemisjärgselt asub ta tööle ja töö kõrvalt edasi õppima (kolm korda nädalas on õhtuti kool). Tema tervislik seisund ei takista õppimist ega töö tegemist. Kohe kui ta vanglast vabaneb, paneb kirurgi juurde aja kirja. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Armand Oja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetava Armand Oja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks A. Ojal jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu jooksul. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 02.05.2017. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 12.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise kohta. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Armand Oja tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja esitas kohtule riigiprokurör Taavi Perni vastuse Armand Oja taotlusele, millest nähtub, et Taavi Pernil ei ole kriminaalasja arutanud prokurörina vastuväiteid tingimisi

ennetähtaegsele vabastamisele, kui Armand Oja on täitnud vastavad eeldused. Kaitsja toetab täielikult antud asjas esitatud arvamusi. Kohus ei ole lõpuni seotud vangla ja prokuröri arvamusega, kuid käesoleval juhul ei näe kaitsja põhjust, miks kohus peaks jätma need arvamused tähelepanuta. Kaitsja leiab, et Armand Oja tuleb vabastada kolmel põhjusel. Esiteks tema tervise pärast. Kuna õigeaegselt ei ravitud tal sapikive, kaotas ta organi, mis õigeaegse ravi korral oleks jäänud alles. Nüüd on tal tekkinud probleemid toitumisega. Seega ei saa tema tervislikku seisundit jätta tähelepanuta. Teiseks on riik andnud Armand Ojale võimaluse olla avavanglas, mis on äärmiselt erandlik. Kaitsja leiab, et see näitab vanglapoolset usaldust, mida Armand Oja ei ole kuritarvitanud. See näitab, et ta on suuteline elama seaduskuulekalt. Kolmandaks, uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on praktiliselt miinimumini viidud. Seda tuleb kindlasti tähele panna. Kõik arvamust andnud isikud toetavad Armand Oja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning eeltoodud asjaolusid arvesse võttes toetab ka kaitsja neid arvamusi ja leiab, et Armand Oja tuleks vabastada elektroonilise valve alla. Kaitsja märgib, et 5 kuud on liiga pikk aeg ning see võiks olla lühem. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja kaitsja poolt täiendavalt esitatud dokumendiga, leiab, et süüdimõistetu Armand Oja võib viie kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et Armand Oja kannab karistust esimese raskusastme kuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Armand Oja on kriminaalkorras 3-l korral karistatud ning ta kannab oma esimest reaalset vanglakaristust, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Alates 01.09.2014 õpib Armand Oja 11. klassis ja alates 12.01.2015 töötab vangla majandustöödel. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja „Taastava õiguse“ programmi. Kinnipeetav soovib vabanedes õpinguid jätkata Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, milleks kool on vastava nõusoleku andnud. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx xxxx ametikohal. Armand Ojal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Alates 23.12.2014 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Tõenäosus, et Armand Oja paneb järgmise kahe aasta jooksul toime uue mittevägivaldse kuriteo, on 7%, mis on madal risk. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased. Viru Vangla ja prokurörid toetavad Armand Oja tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Armand Oja viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise

riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Armand Ojale KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Armand Oja elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Armand Ojale, kes kannab oma esimest reaalset vanglakaristust, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Samuti võimaldab ennetähtaegne vabanemine isikul hakata koheselt lahendama oma terviseprobleeme. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.