1-15-1052/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata J.J-ile lisakohustus Kris Investments OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks, s.o. 1800 eurot nii, et J.J tuleb tasuda 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks Kris Investments OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas 100 eurot. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: J.J-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot. Kohustada J.J tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 54,75 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega J.J-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Asitõend- sõiduki Škoda Fabia XXX müügileping ja Kris Investments OÜ ning J.J vahel sõlmitud rendileping - jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. -2-

Asjaolud ja menetluse käik: J.J, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, sõlmis 13.12.2013 kella 12:00 paiku Kris Investments OÜ esindaja, XXX , Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuva Tartu mnt poolses Ülemiste keskuse parklas, kirjaliku rendilepingu nr 0x22 Kris Investments OÜ-le kuuluva sõiduauto Škoda Fabia r/n-ga XXX , väärtusega 2600 eurot, rentimiseks tähtajaga 13.12.2013. 13.12.2013 avaldas J.J soovi rendilepingut pikendada, millega XXX ka nõus oli. Antud sõiduki rendiperioodi pikendamiseks uut kirjalikku rendilepingut ei sõlmitud, vaid kokkulepe tehti e-kirjade vahendusel. 21.12.2013 pidi J.J sõiduki Škoda Fabia, r/n-ga XXX , Kris Investments OÜ-le tagastama, kuid ei teinud seda ning pööras hoopis enda kasuks (kuna oli selle puruks sõitnud), müües selle 2013.aasta detsembrikuus Tallinna linnas, seni menetluse käigus täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja aadressil, edasi kolmandale isikule, XXX , 400 euro eest, sõlmides selleks müügilepingu, mille järgi tema, J.J, kui müüja ja XXX kui ostja, ostab sõiduki Škoda Fabia r/n-ga XXX . Saadud raha kulutas ära. Eeltoodud tahtliku tegevusega pani J.J toime kuriteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, so. võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse (alates 01.01.2015 sama kvalifikatsioon). Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: XXX remontis auto ära ja andis Kris Investments OÜ-le tagasi, lootes, et viimane hüvitab temale vähemalt remondikulud 600eurot.Viimane aga remondikulusid ei hüvitanud, vaid tagastas auto uuesti XXX ja esitas J.J vastu tsiviilhagi auto jääkväärtuses summas 1800 eurot. Samuti tasus XXX J.J poolt nimetatud sõidukiga kiiruse ületamise eest määratud trahvi 72 eurot. Omastamisega tekitas J.J Kris Investments OÜ-le materiaalset kahju 2600 eurot. Viimane esitas tsiviilhagi summas 1800eurot /tl 24/, nõustub kokkuleppemenetlusega tingimisel, et koostatakse maksegraafik, mille alusel J.J hakkab iga kuu tasuma 100eurot kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Karistuse liik ja määr: Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel lepiti kokku, et prokurör taotleb kohtus J.J karistamist KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega viis /5/ kuud. KarS § 65 lg 2 mõista liitkaristuseks vangistus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 13.03.2013 mõistetud ärakandmata vangistuse - 4 kuud 29 päeva osa võrra ning kokku mõista vangistuseks üheksa /9/ kuud 29 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 5, 69 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kus ühele päevale vangistusele vastab üks päev üldkasulikku tööd, kokku mõista üldkasulikku tööd kakssada üheksakümmend üheksa /299/ päeva mis tuleb ära teha kaheksateistkümne kuu jooksul. KarS § 69 lg 4, 75 lg 2 p 1- 6 määrata J.J üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda täitma järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -3-

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi hüvitamine: KarS § 75 lg 2 alusel määrata J.J-ile lisakohustus Kris Investments OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks nii, et J.J tuleb tasub 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks Kris Investments OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas 100 eurot. Kohtuistungil jäi süüdistatav J.J sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel J.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg.2p.1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. J.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.