Kohtulahend

09.01.2015 edastas Tartu Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks Raimond Pruunsi suhtes tulenevalt KarS § 5 lg 2. Kohtu seisukoht 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Vastavalt KrMS § 432 lg 34 kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg 35 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Raimond Pruuns kannab Viru Maakohtu 30.01.2014 kohtuotsusega nr 1-13-6572 mõistetud liitkaristust, mis sisaldab varasemate Viru Maakohtu 16.03.2009 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsustega mõistetud karistust. Seega osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida Raimond Pruuns kannab, moodustab talle Viru Maakohtu 16.03.2009 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsustega KarS § 199 lg 1 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi - 4 aastat vangistust ja KarS § 22 lg 3 - § 266 lg 2 p 3 järgi - 2 aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistus mõistes karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja

204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistusest nähtub, et KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga on põhjustanud varaline kahju 4300 krooni ja KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi kvalifitseeritava süüteoga on põhjustanud varaline kahju 2646527 krooni ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarSi 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg4) ning on tegemist jätkuvalt kuriteoga. Seega Raimond Pruunsi tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Antud juhul puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 199 järgi mõistetud karistuse puhul. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 266 kohaselt (1) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda; 2) vägivallaga või 2-1) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või 3) grupi poolt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus, – karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 kehtib KarS § 266 redaktsioon, mille kohaselt: (1) Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega Raimond Pruuns on karistatud KarS § 22 lg 3 § 266 lg 2 p 3 järgi 2 aastase vangistusega (2008 toime pandud süüteo eest). Käesoleval ajal Raimond Pruunsi tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, mis on väärtegu. Kuna KarS § 266 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kohus tuvastas, et 2008.a. toime pandud väärtegude aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodu alusel tuleb vangla taotlus kinnipeetava Raimond Pruunsi karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada KarS § 266 järgi mõistetud karistuse osas.

KrMS § 432 lg 3-5 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kuna KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel KarS § 266 järgi mõistetud karistus loeti kaetuks KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi mõistetud karistusega siis Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega mõistetud liitkaristus ei kuulu vähendamisele. Ei kuulu vähendamisele ka hilisema Viru Maakohtu 30.01.2014 kohtuotsusega KarS § 117 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti Viru Maakohtu 16.03.2009 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsustega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda karistuse kandmisele asumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.