Kohtulahend

Vastavalt VÕS § 1043 rahuldada kannatanu Kxxx Sxxx tsiviilhagi summas 1234,80 eurot. Välja mõista Raimond Pruunsilt: 1234,80 eurot kannatanu Kxxx Sxxx kasuks (a/a nr 1107820085 Swedbank) Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 360 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu: 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu; 378 eurot ekspertiiside maksumus; Vastavalt KrMS § 180 ja 179 lg 1 p 2 välja mõista Raimond Pruuns ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 532,50 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 468 (86,40 + 21,60 +360) eurot kaitsjatasu, Raimond Pruuns ́il tasuda menetluskulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Raimond Pruuns 1-13-6572 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD-R plaat baari turvakaamera videosalvestusega, mälupulk „Kingston“, DVD-R plaat videosalvestusega R. Pruunsi ütluste olustikuga seostamisest jätta toimiku juurde. Sündmuskohalt leitud mahlapakk „Aura“, mis asub Ida prefektuuris – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtus võimalik tutvuda 21.02.2014. Süüdistuse sisu: Raimond Pruunsi süüdistatakse selles, et xxx viibides alkoholijoobes xxx asuvasse ööklubisse Kruzo viiva trepi ees lõi rusikaga näkku lõua piirkonda Axxx xxx mille tulemusel kukkus A. Sxxx peaga vastu kivisillutist. Seejärel lõi R. Pruuns maaslamavale kannatanule veel ühe korra rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda, mille tagajärjel tekitas Axxx Sxxxe nahamarrastused ninaseljal, paremal pool kukla piirkonnas ja rinnaku mõõkjätke piirkonnas, s.o lühiajalised tervisekahjustused. Sellise käitumisega Raimond Pruuns põhjustas ettevaatamatusest Axxx Sxxxi surma, mis seisnes selles, et Raimond Pruuns, lüües rusikaga Axxi Sxxx pea piirkonda, pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab Axxx Sxxxsurma. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile nr 13E-IDS0004 tekkis Axxx Sxxx löögist tingitud kukkumise tagajärjel peaaju parempoolse tagumise ühendusarteri aneurüsmi rebend, millega kaasusid pehmekelmealused ja vatsakestesisene verevalumid ja peaajuturse, mille tulemusel ta suri sündmuskohal. Seega pani Raimond Pruuns oma tegevusega toime teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest, s.o. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Surma põhjustamine ettevaatusest on iseseisev eluvastane süütegu. Kuriteo objektiivne külg kattub tapmise objektiivse kooseisuga.

Tapmine on materiaalne delikt koosseisutüübilt, mille tagajärg on teise inimese surm ja tapmine on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Riigikohus on leidnud, et kausaalseos peksmise ja kannatanu surma vahel on olemas ka juhul, kui tekitatud vigastused ise ei ole surmavad, kuid surm saabub löögist tekkinud ninaverejooksu ja sellest põhjustatud lämbumise tõttu. (RKKK 3-1-1-2801). Määrav on sel juhul subjektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest surma põhjustamisel hooletusest ei tea süüdlane, et tema tegu põhjustab inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Lüües alkoholijoobes kannatanut jõuga, mis põhjustab tema kukkumise peaga vastu asfalti, võis ja pidi süüdlane ette nägema surma saabumise võimalust ning ta vastutab seega surma ettevaatamatu põhjustamise eest. ( RKKK 3-1-1-31-97; 3-1-1-1 -98; 3-1-1-80 -02;) Kohus uuris kogutud tõendeid.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID JA JÄRELDUSED:

Raimond Pruuns tunnistas end kohtuistungil süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Enda ülekuulamist kohtuistungil Raimond Pruuns ei taotlenud ning selgitas, et jääb varem antud ütluste juurde. Peale R.Pruunsi poolt süü ülestunnistamist tema süü on tõendatud kohtu poolt uuritud tõenditega: Kahtlustatava Raimond Pruunsi ütlustest (tlk. 203- 208) 06.mail 2013 ülekuulamisel algusega kell 9.57 ja ütluste ja olustiku seostamise protokollist (tlk.211-214) samal kuupäeval kell 11.27 (s.o üle seitsme kuu hiljem sündmuse toimumise kuupäevast,) nähtub, et ta tunnistab esmasel ülekuulamisel oma süüd temale esitatud kahtlustuses ja nõustub, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Ta selgitas, et enne 30.09.2012 ei ole Axxxi Sxxx kunagi suhelnud. xxx tarvitas alkoholi koos Axxx Axxxa kahe peale umbes 3 liitrit ja tantsis. Peale keskööd läks trepist üles tütarlast saatma, kes kohe istus trepi ees autosse ja sõitis ära. Samas märkas ta Axxxi Sxxx üksi, kes hakkas midagi temale rääkima. Jutu sisu ta ei mäleta. Axxx oli kõvasti napsine, kõne oli ebaselge, ta tuikus. Axxx Sexxxe midagi ütlemata lõi R.Pruuns teda lõua alla parema rusikaga. A.Sxxx seisis R.Pruunsi poole näoga ja oli näoga ööklubi trepi poole. R.Pruuns seisis vasaku küljega A.Sxxx poole. Peale lööki A.xxxukkus istuli ja siis peaga vastu asfalti. Peale lööki oli teadvusel, keeras pead ja mõmises midagi. R.Pruuns lahkus kohe ja jõi kohvi xxx umbes 5 minutit, läks sealt edasi xx kus oli mõnda aega ja läks autosse magama. Kuna und ei tulnud, läks koju taksoga. Enne kojusõitu nägi xxx sissepääsu juures kiirabiautot ja politseiautot. Hiljem sai teada, xxx juures tapeti inimene. Tehtut kahetseb. Raimond Pruunsi ütluste seostamisel olustikuga 06.05.2013 näitas R.Pruuns kohta ööklubi xxxo juures, kus ta lõi noormeest. Ta selgitas, et lõi kannatanut näo piirkonda lõua alla, peale mida kannatanu kukkus istuli ja seejärel selili. Kannatanu lamas, keeras pead, mõmises. Seejärel Pruuns lahkus ja jõi kohvi umbes 5 minutit, läks autosse, kus tahtis magada kuid und ei tulnud ning võttis takso ja nägi, et kiirabi ja politsei seisid üleval. Mõtles veel, et“ kukkus sisse“. Pruuns istus taksosse ja sõitis koju. Järgmisel päeval kuulis, et xxx juures tapeti inimene. Sai aru, et tappis Axxx xxx Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 30.09.2012 (tlk. 6-15) ja fototabelitega laiba asukohast on tõendatud, et Kruzo baari ees 3 m kaugusel baari laskumise kohast paremal asfalteeritud jalgteel on selili mehe laip. Kirjeldatud on mehe riietust ja mehel on kaelas paks kuldkett ja must pael, vasaku käe nimeta sõrmes sõrmus, parema käe nimeta sõrmes abielusõrmus. Mingeid kehavigastusi laiba peas ja kerel ei leitud. Kannatanu KxxxSxxx ütlustega ( tlk. 16-21, 23-26)on tõendatud, et ta läks lastega koju 29.09.2012 (õhtul) kella 11 paiku peale külaskäiku tuttava pere juurde, kus olid koos mehe, Axxxja kahe lapsega. Mees koos S.Zxxx läks edasi baari. Kannatanu küsitles mehega juhtunu kohta sõpru, tuttavaid ja sai teada, et xxx juures nägid tunnistajad, kelle nimed kannatanu oma

ütlustes avaldas, toimunud asjaolusid, mida palus uurimisel kontrollida. Kannatanu kirjeldas, et Arkadil oli sõrmes ruudukujuline sõrmus, mis jäi kadunuks. Sõrmuse maksumus 650 krooni. Kannatanu esitas tsiviilhagi 1234,80 euro ulatuses ja esitas uurijale arved (7 tk) Arkadi Sxxx matusekulude summade kohta( tlk.26-35). Tunnistaja Axxxi xxxtlustega ( tlk. 96-101) on tõendatud, et 30.09.2013 töötas ta ööklubis xxx turvatöötajana klubi sissepääsu juures koos samas vahetuses töötanud noormehe Axxxa. Kelleaaega ei mäleta kuid klubisse tulid 3 noormeest. Üks oli pikka kasvu mustlane, teine oli väiksem aga kolmas meelde ei jäänud. Nad olid napsised. Mustlane ja lühem noormees hakkasid veenma neid klubisse laskma. Neid keelduti sisse laskmast klubi peremehe korraldusel. Kolmas noormees seisis sissepääsu juures ja püüdis klubisse minna, kuid teda ei lubatud ja ta väljus ja läks üles väljapääsu poole. Mustlastega seisis tunnistaja umbes 30 minutit ja kutsuti välja administraator, kes ütles, et neid sisse ei lubata. Nad lahkusid. Tunnistaja istus klubi sissepääsu juures toolil ja kellaaega ei jälginud kui ülalt trepist tuli taarudes alla napsine Raimond Pruuns. Ta pöördus tunnistaja poole ja ütles rahulikult: „ kutsuge kiirabi, ma lõin seal kellegi maha“( vene keeles: xxx), näitas käega trepi poole ja läks saali. Peale suhtlemist Pruunsiga tuli mustlane ja pöördus tunnistaja poole ning palus kutsuda kiirabi. Lxxx Sxxx kutsus kiirabi. Raimond Pruuns oli sel ööl riietatud musta: T-särk ja mustad püksid, mitte teksad. Tunnistaja Jxxx Sixxxa ütlustega (tlk.77-81) on tõendatud, et ta töötas administraatorina xxx ja kinnitas, et kella 3- 3.30 paiku tulid 2 mustlast ja nendega veel üks noormees turvamehe juurde ja palusid neid ööklubisse sisse lasta. Mustlastele öeldi, et neid sisse ei lasta ja nad hakkasid turvameest ja administraatorit solvama. A.Sxxx (nime sai tunnistaja teada hiljem) seisis kollase Aura mahlapakiga ja pöördus paar korda mustlaste poole öeldes, et poisid, lähme teise kohta meid ei lasta siia sisse. Mustlased ei vastanud temale midagi ja tundus, et nad ei kuulnudki mis neile öeldi. Noormees pillas mahlapaki maha ja läks üles väljapääsu poole. Mustlased vaidlesid umbes 20 minutit ja siis läksid väljapääsu poole ja kohe jooksis pikem noormees tagasi ja palus kutsuda kiirabi ja küsis jääd. Tunnistaja Rxxx Kxxx ütlustega (tlk. 52- 55) on tõendatud, et tunneb Axxxdi Sexxxi 12 aastat ja tegelesid temaga koos poksiga. Koos Rxxx Rxxxa ja A.Sxxxa sõitsid nad xxx baarist xxxe peale kella kolme öösel 30.09.2012. Klubi peremehe korraldusel ei lubatud neid ööklubisse. Rxxx Kxxxn koos Rxxx Rxxx vestlesid turvamehe ja administraatoriga umbes 20-30 minutit ja hakkasid trepist üles minema klubist välja ja nägid, et Axxxlamab tänaval selili. Ta oli teadvuseta, mingid tütarlapsed osutasid talle esmaabi. Kohale tuli kiirabi ja politsei. Kiirabi püüdis Axxxt elustada. Tunnistaja iseloomustab Axxxt rahuliku noormehena, kes ei olnud emotsionaalne. Tegeles kogu elu spordiga. Tunnistaja Vxxx Gxxx(tlk.72-75 ) ütlustega on tõendatud, et ta tundis Axxxi Sxxx visuaalselt, kuid kunagi ei suhelnud temaga. 30.09.2012 öösel kui kell 3.00 xxx“ pandi kinni otsustas ta koos OxxxZxxxa minna edasi xxx Jõudnud koos xxx baari juurde, hakkasid trepist alla minema. Neile tuli trepil vastu Axxxi Sxxx üksinda. Tal oli seljas hele jope. Tunnistajale tundus, et ta oli purjus, vaade oli kuidagi imelik- nagu vaatas otsa ja samas mööda ning kõndis n.ö. mööda seina. Seisnud klubis sissepääsu juures kus pileteid müüakse ja rääkisid piletimüüjaga umbes 15 minutit hakkasid nad minema väljapääsu poole trepist üles. Tunnistaja nägi, et Arxxxi lamab selili ja mingi tütarlaps püüdis talle teha kunstlikku hingamist. A Sxxxi suust voolas verenire. Tunnistaja Axxxs xxxxi ütlustega (tlk 62-65, 67-70) on tõendatud, et 30.09.2012 kell 3.45 sõitis koos sõpradega Vxxxi Baxxxi autoga xxx juurde. Sõber parkis auto apteegi sissepääsu vastu. Apteek paikneb ööklubi xxx uksest paremal. Sõber jäi istuma istus rooli taha ja tunnistaja juhi taha. Auto tagaaknad olid toonitud ja autos mängis muusika. Tunnistaja oli oma telefoniga internetis ja saatis SMS-i ning ainult harva tõstis pilgu ööklubi sissepääsu juures seisvate 3 noormehe poole, kes ajasid rahulikult juttu. Mingi aja pärast üks neist lahkus ja 2 noormeest jäid seisma. Ühe riided olid kõik mustad, teisel noormehel oli seljas hele jope. Nad kahekesi rääkisid ja seisid. 5 minuti pärast kuulis tunnistaja tuhmi heli. Tunnistaja nägi, et noormees heledas jopes kukub selili maha. Teine, kes oli musta riietatud teeb käega liigutuse enda poole ja oli aru saada, et ta lõi käega heledas jopes noormeest, millest too kukkus ja ei liigutanud.

Tuhm heli oli käega vastu nägu löömisest kuid tunnistaja löömise momenti ei näinud. Kostus veel peaga vastu asfalti kukkumise heli, aga see ei olnud nii tugev kui esimene heli. Siis noormees lõi jalaga lamavat noormeest vastu pead- kuid kuhu löök sattus tunnistaja ei näinud. Seejärel noormees, kes lõi, läks rahulikult klubisse xxxviivast trepist alla. Ei tunnistaja ega tema sõber autost ei väljunud, kannatanu juures ei käinud, sest arvasid, et kaks purjus isikut tülitsesid, kaklesid ja heledas jopes noormees kukkus ja lülis välja ning mõne aja pärast toibub. Tunnistaja Vxxx Bxxx ütlustega ( tlk. 128-131, 133-136) on tõendatud, et sõitis koos AxxxSxxx ja Axxx Pxxx 30.09.2012 peale kella 3 ööklubi xxx juurde ja parkis xxx alkoholipoe xxx juurde auto esiosaga poe poole. Klubi sissepääs oli näha. Axxx läks klubisse ja tunnistaja koos Axxx Sxxx jäid autosse. Autos mängis muusika. Mingi aja pärast läks tunnistaja klubisse sissepääsu juurde kus müüakse pileteid. Klubisse viiva trepi juures seisid ja rääkisid juttu 3 noormeest. Sissepääsu juures kus turvamees pileteid kontrollib tuli tunnistajale vastu tundmatu noormees kellel seljas beež jope. Noormees oli napsine kõndis tuikudes, vaade ei olnud kontsentreeritud. Tunnistaja seisis umbes 5 minutit ja hakkas ka minema üles väljapääsu poole. Ja nägi, et sissepääsu juures seisavad 2 noormeest ja räägivad juttu ja üks neist oli see beežis jopes noormees kellega enne kohtus. Teist nägi selja tagant. Nad rääkisid rahulikult, ei žestikuleerinud, lihtsalt oli tavaline jutuajamine. Tunnistaja istus autosse ja hakkas Axxxa rääkima. Möödus umbes 5-10 minutit, kui tunnistaja pööras ümber ja nägi kuidas beežis jopes noormees kukub. Ta nii nagu seisis, kukkuski selili. Ise inimene nii kukkuda ei saa. Tunnistaja tegeles paar aastat poksiga ja teab, kuidas inimene kukub löögi tagajärjel. Tunnistaja arvab, et noormees kukkus nimelt löögi tagajärjel ja löök oli otse näkku. Võib-olla lõua alla, kuigi tunnistaja lööki ennast ei näinud. Pärast seda T-särgis ja mustades pükstes noormees läks maaslamava noormehe juurde, lõi teda rusikaga näkku külglöögiga paremalt poolt lõualuu piirkonda, siis lõi veel jalaga vastu keha. Pärast seda xxx ööklubisse viivast trepist alla. Tunnistaja Axxxa autost ei väljunud, normehe juures ei käinud, sest ta häälitses, liigutas ja tunnistaja arvas, et toibub ja tõuseb ise püsti. Mõne aja pärast tuli kiirabi ja politsei. Kiirabitöötajad katsid noormehe pea fooliumitaolise kilega. Tunnistaja Axxx Bxxx ütlustega ( tlk. 108—111) on tõendatud, et ta töötab kiirabis velskrina ja xxx juurde. Jõudnud kohale nägi Kruzo sissepääsu juures palju rahvast. Asfaldil lebas selili noormees ja tal tuli suust veidi verd. Nähtavaid kehavigastusi ei leidnud. Noormees oli kliinilise surma seisundis. Tunnistaja mäletab, et kannatanu paremas käes oli abielusõrmus ja vasakus käes oli pitsatsõrmus, mis oli küllaltki tihedalt sõrmes, ümber sõrmuse sõrm oli tursunud. Pärast läbivaatust panid meedikud tema käed rinnale -siis tunnistaja panigi tähele sõrmuseid sõrmedeskatsid tekiga. Lahanguaktist nr. 369 20.11.2012 Axxx Sxxx kohta, nähtub, et olustiku kirjeldusest tulenevalt isikul silmnähtavad vigastused puuduvad ja tunnistajate sõnul viibis isik raskes alkoholijoobes. Ida-Virumaa Kiirabi SA kiirabikaardi andmetel elustati 45 minuti kestel ja 4.50 konstateeriti surmlõpe. A.Sxxx surnukeha verest leiti 3,08 mg/g etanooli, uriinist leiti 3,78 mg/g etanooli. Eksperdiarvamus lahanguaktis: Axxx xxxa tekkis peaajuturse raske alkohoolse joobe foonil. Paremal pool kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal üksikud täpikujulised marrastused, marrastus ninaseljal, marrastus mõõkjätke piirkonnas. Kannatanu peaaju Willis`i ringi kontrollimisel sedastati märgatavalt patoloogiliselt laienenud parempoolne tagumine ühendusarter ning selles kohas arteriseina rebend, mille ümbruses esines rohkelt verehüübeid. Arvestades eelmainitut, et väga suure tõenäosusega on tegemist tagumise ühendusarteri rebendiga ning sellele järgneva pehmekelmealuse ja vatsakesesisese verevalumiga. Surnu ekspertiisiaktiga nr. 13E-IDS0004 24.04.2013 (tlk.156-164) on tõendatud, et xxx Sxxxsurma põhjuseks oli peaaju parempoolse tagumise ühendusarteri aneurüsmi rebend alkohoolse joobe foonil, millega kaasusid pehmekelmealused ja vatsakesesisene verevalumid ja peaaju turse. Kannatanu surm võis saabuda 30.09.2012 kella 3.00-4.00 paiku. On tõenäoline, et surma põhjustanud peaajuarteri aneurüsmi rebend on tekitatud pea piirkonna traumast;

Kumb pea piirkonda mõjunud jõududest põhjustas aneurüsmi rebendi pole määratav. Aneurüsmi rebend on tekkinud lühikest aega enne surma saabumist. Löök näkku võis provotseerida aneurüsmi rebendi teket Tunnistajate Dxxxi Bxxx, Vxxxi Lxxx ja VxxxJaxxx ütlused jätab kohus välja tõendite kogumist, kuna nimetatud tunnistajate ütlused ei sisalda vahetut teavet kuriteo toimepanemise asjaolude kohta.

KOHTU HINNANG:

Kohus hinnanud eeltoodud kogutud tõendeid leidis, et Raimond Pruunsile inkrimineeritud käitumine on kogutud tõenditega tõendatud ja ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o oma tegevusega pani Raimond Pruuns toime teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest. Riigikohtu KK otsusest 21.01.2013 3-1-1-3-13 tuleneb, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi kehtivad ettevaatamatusdelikti koosseisupärasuse kontrollile konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos. Deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt saab õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-90-06, p 21) Hoolsuskohustust rikkuv on siiski vaid selline käitumine, millega ületatakse lubatud riski piire. Seega tuleb ettevaatamatusdelikti korral teo hoolsusvastasuse üle otsustamisel ka hinnata, kas tegu ületas lubatud riski piiri või mitte. Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt RKKKo nr 3-1-1-136-05ja nr 3-1-190-06). Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. R.Pruunsi poolt hoolduskohustuse rikkumise kindlakstegemisel kohus tugineb surnu ekspertiisiaktis nr. 13E-IDS0004 24.04.2013 esitatule, et 30.10.2009 AxxxSxxx surma põhjuseks oli peaaju parempoolse tagumise ühendusarteri aneurüsmi rebend alkohoolse joobe foonil, millega kaasusid pehmekelmealused ja vatsakesesisesed verevalumid ja peaaju turse. On tõenäoline, et surma põhjustanud peaajuarteri aneurüsmi rebend on tekitatud pea piirkonna traumast; Aneurüsmi rebend on tekkinud lühikest aega enne surma saabumist. Löök näkku võis provotseerida aneurüsmi rebendi teket. Seega eksperdiarvamus ega ekspertiisiakt tervikuna ei välista pea piirkonna trauma tagajärge A.xxx saabunud tagajärje, inimese surma saabumise suhtes. Kannatanul tuvastatud marrastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel mitte rohkem kui 24 tundi enne surma. Nahamarrastused paremal pool kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal on tekitatud löögist tömbi piiramata pinnaga esemega või kukkumisest vastu asfalti. Marrastus rinnaku mõõkjätke piirkonnas on tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega; arvestades selle lokalisatsiooni võis see olla tekitatud nii kiirabi töötajate poolt kaudse südamemassaaži käigus 30.09.2012 kl. 4.00 kuni 4.50 paiku kui ka löögist tömbi piiratud pinnaga esemega näiteks rusikaga lühikest aega enne surma. Nimetatud vigastused põhjustavad tavalise kulu korral lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva kuid vähem kui 4 nädalat. Kohus leidis, et R.Pruunsile inkrimineeritud käitumise, lühiajaliste tervisekahjustuste tekitamise mahtu tuleb vähendada osas, mis käsitleb vigastusi rinnaku mõõkjätke piirkonnas. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on võimalik, et marrastus mõõkjätke piirkonnas võis tekkida nii kahtlustatava või ka meditsiinitöötajate tegevuse tulemusel. Kohus märgib, et KrMS § 7 lg 3 tulenevalt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Siinkohal kohus leidis, et kogutud tõendid annavad aluse küllaldase põhjendatusega järelduseks, et Raimond Pruunsile inkrimineeritud käitumine s.o süüdistusaktis täheldatud ajal ja kohas, alkoholijoobes olles, lõi rusikaga näkku, lõua piirkonda Axxx xxx mille tulemusel viimane kukkus peaga vastu kivisillutist, maaslamavat kannatanut lõi rusikaga lõua piirkonda s.o näkku ja saabunud tagajärg- A.Sxxx surm on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. R.Pruunsi löömist kinnitavad kogutud tõepärased tõendid s.o tunnistaja Axxxs Sxxxja VixxBxxx aga ka R.Pruunsi enda poolt süü tunnistamine. Mõlemad tunnistajad nägid A.Sxxx kukkumist mustas riietuses noormehe löögi tagajärjel. Tunnistaja V.xxx kes on tegelenud poksiga, põhjendas veenvalt ja tulenevalt lisaks vahetule kannatanu kukkumise hetke nägemisele ka oma kogemusest, et A.Sxxxn sai kukkuda löögist lõua alla. Mõlemad tunnistajad konkreetset löömise hetke ei näinud, kuid A.Sxxx kuulis näkku tabanud löögi heli ja kannatanu peaga vastu kivisillutise kukkumise heli. Tunnistaja J.Sxxx iseloomustas A.Sexxx käitumist xxx sissepääsu juures rahumeelsena, kes kutsus sõbralikult oma kaaslasi lahkuma ja teise kohta suunduma, kuna xxx sisse ei lubata. Tunnistaja A.xxx nägi autost klubi sissepääsu lähedal rahumeelselt vestlemas kahe isikut, kelleks osutusid hiljem tuvastatutena R.Pruuns ja A.xxx V.xxx kes korraks väljus autost klubisse ja trepist alla minnes möödus trepist üles tulevast alkoholi tarvitamise tunnustega ja tuikuvast A.Sxxxt, seejärel vestles sissepääsu juures seistes umbes 5 minutit ja hakkas ka minema üles väljapääsu poole. V.Bxxx nägi, et sissepääsu juures seisavad 2 noormeest ja räägivad juttu ja üks neist oli see beežis jopes noormees kellega enne kohtus. Teist nägi selja tagant. Nad rääkisid rahulikult, ei žestikuleerinud, oli lihtsalt tavaline jutuajamine. Tunnistaja istus autosse ja möödus umbes 5-10 minutit, kui tunnistaja pööras ümber ja nägi kuidas beežis jopes noormees kukub. Seega umbes 15 minuti kestel rahulikult kulgenud vestluse A.xxx R.Pruunsi oletusel põhinevat öeldut, et A.Sxxxvõis talle öelda midagi ebameeldivat, sest ka R.Pruuns ei ole oma seisukohta millegagi põhjendanud, milles seisnes ebameeldivus mida ta arvas. R.Pruuns ja A.Sxxx olid ilmselgelt mõlemad tugevas alkoholijoobes: erinevate tunnistajate sõnul ja lühikese ajavahemiku kestel tunnistajate vaateväljas viibides s.o A.Sxxx ja R.Pruuns liikusid tuikudes, olid tarvitanud alkoholi. R.Pruuns oma ütlustes selgitas, et oli tarvitanud piisavalt palju, umbes 3 liitrit alkoholi kahe peale. Tunnistaja A.Nixxxütlused kinnitavad samuti R.Pruunsi alkoholijoobe seisundit, sest R.Pruuns tuli taarudes trepist alla ja ütles rahulikult, et kutsuge kiirabi, ta lõi kellegi maha. Kohus siinkohal ei hinda R.Pruunsi väljendatut - maha löömist otseses tähenduses tapmisega vaid pigem piltliku väljendusena - pikali löömisena. Pruunsi ütlusi analüüsides järeldab kohus, et piisavalt alkoholi tarvitanuna sai R.Pruuns siiski aru, et kannatanu oli teadvusel, häälitses ja liigutas, mistõttu sai ta väljendada öelduga isiku ajutiselt pikali löömist. R.Pruuns ei mäleta löömise põhjust ja üksnes oletab seda. A.xxx kes Pruunsi sõnul oli väga purjus ja kelle sõnadest ta ei saanud aru, tema räägitu sisu ei mäleta. Samas märgib kohus, et vaatamata A.xxx võis olla piisaval määral häiritud. R.Pruuns mäletas, et A.xxx annavad aga tõepäraseid ütlusi selles, et kaks noormeest (xxx) vestlesid rahulikult. Kohus hindab R.Pruunsi ütlusi tema enda objektiivse käitumise kohta küllaldaselt usaldusväärseiks tuginedes tema enda ja tunnistajate hinnangutele tema teo toimepanemise ajal tema alkoholijoobe seisundit arvestades. Asjaolu, et R.Pruuns lõi A.Sxxx peale kukkumist veelkord rusikaga ja jalaga R.Pruuns eitas - hindab kohus siiski R.Pruunsi alkoholijoobe seisundist tingitud olukorrale. R.Pruunsi ütlused tema küllaltki jälgitavate tegevuste kohta sel õhtul on asjakohased. Ta ei eita A.Sxxx löömist ja selle seost kannatanu kukkumisega. Samas kukkumise käiku kirjeldades, et esmalt kukkus kannatanu istuli ja seejärel peaga vastu maad seondab kohus siiski R.Pruunsi kohast kannatanu suhtes löögi hetkel, alkoholijoobe seisundist ja juhtunust nelja kuu möödumisega kukkumise täpsustamata asjaolude osas ülekuulamise ajal, mistõttu ei pruugi lööja nägemus A.Sxxx kukkumisest olla ka piisavalt täpselt tajutav. R.Pruuns ei mäleta A.Sxxx toimunud vestluse sisu ega ka enda

tajumise kohta mingeid täpsemaid asjaolusid, millest järeldunuks A.Sxxxt tulenev ja ohtu väljendav ajend R.Pruunsi poolt vägivalla kasutamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelilt nähtub, et protokolli tekstis on kajastatud vääralt A.xxx territooriumiga ööklubi sissepääsu ees. Seega A.Sexxxkukkus kivisillutisega kaetud jäigale pinnale. Hoolsuskohustust rikkuv on käitumine, millega ületatakse lubatud riski piire. Seega tuleb ettevaatamatusdelikti korral teo hoolsusvastasuse üle otsustamisel ka hinnata, kas tegu ületas lubatud riski piiri või mitte. Kohus leiab, et R.Pruunsi tegu hinnates on tuvastas, et süüdistatava käitumises on tuvastatud hoolsuskohustuse rikkumine. R.Pruuns sai aru, et A.Sxxxon tugevas alkoholijoobes, sest tema sõnadest ei saanud hästi aru ja isik tuigerdas. Isikute vahel toimus rahumeelne vestlus ja tunnistajate hinnangul mingeid agressiivsuse märke A.Sxxx R.Pruunsi suhtes ei näidanud. Seega ei olnud tegemist R.Pruunsi poolt käitumisega, mis eeldanuks hädakaitsena õigusvastase ründe tõrjumist. R.Pruuns kasutas põhjendamatut, tahtlikku, isikuvastast vägivalda A.Sxxxsuhtes, lüües teda rusikaga lõua alla ja maaslamavat isikut jalaga täpselt tuvastamata keha piirkonda. R.Pruuns oma sellist süülist käitumist ei õigusta. A.Sxxx, alkoholijoobe seisundist tulenevalt nõrgenenud tähelepanust ei suutnud enesekaitseks piisavalt reageerida R.Pruunsi ootamatule rünnakule ja löögi tulemusel kukkus peaga vastu kivisillutist, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Kohus leiab, et R.Pruunsi suhtumine kannatanule saabunud tagajärje suhtes oli ükskõiksust väljendav. R.Pruuns hoolsuskohustuse järgimise korral oleks pidanud ette nägema, et alkoholijoobes ja nähtavalt tasakaaluhäiretega (tuigerdavat) isikut lüües rusikaga jõuliselt lõua alla võib see isik löögi tulemusel kergesti kaotada tasakaalu ja kukkudes omaenese kõrguselt selili peaga vastu kivisillutist võib sellise kukkumise tagajärjel saada eluohtliku trauma eelkõige pea piirkonnas. R.Pruuns sai aru, et kannatanu oli vahetult peale kukkumist teadvusel ja liigutas, häälitses ja selle asemel, et osutada kukkunule abi, lõi Pruuns kannatanut veel rusikaga näkku ja jalaga täpselt tuvastamata kohta keha piirkonnas. Ta lahkus ööklubisse ja teatas rahulikult sissepääsu ees istuvale Axxxi Nxxxe mööda minnes, et vaja kutsuda kiirabi, sest ta lõi kellegi maha. R. Pruuns oli kohustatud järgima hoolsuskohustuse täitmise nõudeid suhtlemisel A.xxx Kui R.Pruunsil tekkis arusaam, et A.xxxi ole temale sobiv vestluspartner suhtlemise jätkamiseks, sest oli liiga palju tarvitanud alkoholi, oli tal piiranguteta valikuvõimalus lahkuda ilma, et ta oleks kasutanud oma vestluspartneri suhtes põhjendamatut vägivalda. Samuti oli R.Pruunsil võimalus juba varem mitte kuritarvitada alkoholi piirini, kus ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Pruuns teades, et ta on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ja temale määratud viieaastane katseaeg ei ole lõppenud (16.03.2009 Viru Maakohtu ja 18.02.2010 nr.1-08-15818Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus) just õigusvastase käitumise eest, mille pani toime praktiliselt samas hoones, kus asub ööklubi xxx s.o mõned meetrid käesolevast sündmuskohast eemal.

KARISTUSE PÕHJENDUS

R.Pruunsi tegu vastab süüteokoosseisule ning õigusvastasust välistavad asjaolusid ei ole tuvastavad. Isik on süüvõimeline ning karistusseadustikus sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestades R.Pruunsi vastutust kergendavaks asjaoluks kohtueelsel uurimisel avaldatud napisõnalist kahetsust ja süü tunnistamist.

Süüdistatava Raimond Pruunsi vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolusid. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu s.o teise isimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuni kolme- aastane vangistus. Seega ülalmainitud kuriteo eest ainuvõimalik karistuse liik on vangistus. Tegemist on isikuvastase kuriteoga. Süüdistatava süülise käitumise tagajärjeks on inimese surm. Süüdistatava ettevaatamatu käitumise tõttu kaotas elu pereisa, kelle ülalpidamisel oli kolm alaealist last. Kohus, arvestades asjaolu, et R.Pruuns pani kuriteo toime temale varasemalt mõistetud 5 aastase katseaja kestel viisil, mil tal oli reaalne võimalus ja kohustus hoiduda igasugusest õigusvastasest käitumisest, ei ole põhjendatud, et antud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale mõistetav karistus võiks jääda alla sanktsiooni maksimumi määra. R.Pruunsi süüline käitumine sai alguse tema tahtlikust rusikalöögist A.Sxxx lõua alla, kusjuures ta oli kohustatud ette nägema surma saabumise võimalikkust, kui isik löögist kukub peaga vastu kivisillutist. R.Pruuns, hoolsuskohustust eirates tema ettevaatamatu käitumise põhjuslik seos saabunud tagajärje suhtes määratleb ka konkreetse kuriteo kvalifikatsiooni KarS § 117 lg 1 järgi. Kohus leiab et KarS § 117 lg 1 järgi tuleb R.Pruunsi karistada 3 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja R.Pruunsile mõistetav vangistus on 2 aastat. Vastavalt KarS § 65 lg 2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Raimond Pruuns on varasemalt kriminaalkorras karistatud 16.03.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1, § 199 lg 2 p 4,6,7,8 - § 22 lg 3 ja § 266 lg 2 p 3 järgi tingimisi vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva 5 aastase katseajaga. R.Pruunsile Viru maakohtu 16.03.2009 otsusega mõistetud karistuse KarS § 199 lg 2 järgi sanktsiooni maksimummäär on 5 aastat vangistust. Seega Raimond Pruunsile liitkaristusena mõistetav karistus ei või olla suurem kui eelnimetatud sätte sanktsioonis ettenähtud karistuse piirmäär. Seega vastavalt KarS § 65 lg 2 liita mõistetud karistusele – kaks aastat vangistust- Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 1; § 22lg 3- § 266 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi mõistetud karistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, raskeima suurendamise teel tuleb mõista ärakandmiseks liitkaristus neli aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna Viru Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsuse järgi on R.Pruuns viibinud kolm päeva eelvangistuses, siis KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg on loetud karistuse tähtaja hulka ning lõplikku ärakandmisele kuuluvat karistust vähendatud 3 päeva võrra. Kohus ei pea võimalikuks tingimisi karistuse mõistmist. R.Pruunsi näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud vabaduskaotusliku karistusega tingimisi, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et süüdimõistetule vangistuse kohaldamine tingimisi ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära isiku poolt uute kuritegude toimepanemise.

06.05.2013 Raimond Pruunsi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

TSIVIILHAGI

KrMS § 226 lg 7 sätestab: "Kui kohtueelses menetluses on esitatud tsiviilhagi, saadab prokuratuur selle koos süüdistusaktiga kohtusse. Tsiviilhagi koopia edastab prokuratuur süüdistatavale, tema kaitsjale. KrMS § 226 lg 7 esimeses lauses sätestatud prokuratuuri kohustus saata tsiviilhagi koos süüdistusaktiga kohtusse tähendab lühimenetluses kohustust lisada tsiviilhagi kriminaaltoimikusse, mis saadetakse KrMS § 234 lg-s 3 ette nähtud korras kohtusse. KrMS § 226 lg 7 teise lause eesmärki silmas pidades tuleb seda sätet järgida ka lühimenetluses. Kohus tugineb siinkohal RKKK seisukohale kriminaalasjas nr. 3-1-1-1-14: Kaitsjal, kelle käsutuses on kriminaaltoimiku koopia (KrMS § 224 lg 1), ega süüdistataval, kes tutvub kriminaalasja materjalidega kaitsja vahendusel (KrMS § 2241), mõistetavalt ei teki vajadust väita, et puudus võimalus piisavalt tutvuda kannatanu tsiviilhagi nõudega. Lühimenetluses kohtuotsuse tegemine (KrMS § 238 lg 1 p 4) olukorras, kus prokuratuur on rikkunud KrMS § 226 lg 7 teise lause nõudeid, võib olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 või lg 2 tähenduses. KrMS § 226 lg 7 teise lause järgimata jätmine võib teatud juhtudel oluliselt kahjustada süüdistatava võimalust kaalutletult otsustada, kas jääda kohtus lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Vaatamata KrMS § 226 lg 7 teise lause rikkumisele, oli süüdistataval ja kaitsjal enne kohtuistungit tagatud piisav võimalus sisuliselt kannatanu tsiviilhagiga tutvuda esitatud tõendite alusel. Kahtlustatav lühimenetluse loobumise taotlust kohtule ei esitanud. Kannatanu nõue, tõendite koopiad matusekulude osas on toimikus ja avaldatud kohtuistungil ja kannatanu tsiviilhagi nõue on ära toodud süüdistusaktis. Seetõttu pole põhjust lugeda nõuetekohaselt vormistamiseta tsiviilhagi läbivaatamist praeguses asjas kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 12 ega lg 2 mõttes. Ning ainuüksi see asjaolu ei saa kaasa tuua ka otsuse tühistamist. Kohus leidis, et kannatanu Kxxxx Sxxx poolt esitatud tsiviilhagi 1234,80 eurot matusekulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja vastavalt VÕS § 1043 kuulub välja mõistmisele Raimond Pruunsilt Kxxx Sxxxkasuks a/a nr 1107820085 Swedbank Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Raimond Pruunsi kaitsja Kaido Kooga taotlus kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 360 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et Raimond Pruunsile on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale makstud järgmised summad:86,40+21,60+360 eurot s.o kokku riigi õigusabi osutamisega seotud kulud 403,15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks KrMS § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Antud asjas koopiakulud moodustavad 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised:

Surnu keerukas ekspertiis, alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine - 378 eurot (lk 164) KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades Raimond Pruunsi majanduslikku seisundit, seda, et ta ei oma ametlikku töökohta, ning kannatanu tsiviilhagi kuulub süüdlase poolt tasumisele, siis menetluskulude hüvitamine täismahus ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu seda ka mõistliku aja jooksul ning need tuleb jätta osaliselt riigi kanda, s.o ekspertiisitasu 378 eurot ja kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning õigusabi osutamisega tekkinud kulud 935,65 (532,50+403,15)eurot tuleb välja mõista Raimond Pruunsilt, võimaldades tal tasuda kriminaalmenetluse kulud vabatahtlikult 12 kuulise tähtaja jooksul. Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb kohaldada alljärgnevad meetmed: Aura mahlapakk– hävitada kohtuotsuse jõustumisel. DVD plaat ja mälupulk jätta kriminaalasja juurde.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.