Kriminaalasi nr. 1-15-1904
Eesti Vabariigi nimel
10.märtsil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja, süüdistatav A.G , IK XXX; sünniaeg: 06.oktoobril 1989.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7 korral, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus A.G süüdistatakse selles, et tema juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe seisundis 10.märtsil 2015.a kella 00.19 paiku Tartu linnas Turu 56 asuva maja juures mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXXX. A.G väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,03 mg/l kohta. Sellega pani A.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.G-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.märts 2015.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.G-le mõistetud karistust 06.novembril 2014.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-14-8742 mõistetud karistuse 10 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 9 kuu 29 päeva võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada A.G-le mõistetud 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 663 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab A.G järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et A.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis (Liiklusohutusprogramm). Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub A.G-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades menetluskulude suurust ja süüdistatava taotlust leiab kohus, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja anda A.G-le menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.G KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista üks (1) aasta vangistust.
KarS § 68 alusel lugeda A.G eelvangistuses viibitud aeg 10.märts 2015.a, s.o üks (1) päev karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.G-le mõistetud karistust 06.novembril 2014.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-14-8742 mõistetud karistuse kümne (10) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o üheksa (9) kuu kahekümne üheksa (29) päeva võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks (1) aasta üheksa (9) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada A.G-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada kuuskümmend kolm (663) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab A.G järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.