lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-9600/87

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-9600/87
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-9600/9Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja08.09.20091-09-9600/39Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.05.20101-09-9600/47Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.08.20131-09-9600/82Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.02.20151-09-9600/118Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.04.20161-09-9600/130Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-9600

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. veebruari 2015 määrus süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Vjatšeslav Pampus, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vjatšeslav Pampus tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega KarS § 114 p 1 järgi ning Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2010 otsusega mõisteti tema karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusaeg algas 29.12.2008 ja lõpeb 29.12.2017.
2.Viru Maakohtu 12.02.2015 määrusega jäeti V. Pampus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 V. Pampust on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib ta esimest korda. Tegu on raske isikuvastase kuriteoga (tapmine eriti piinaval või julmal viisil). Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes on tal elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, töökoht puudub. 2.2 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (mõrv). Arvestades kuriteo raskust, ei ole V. Pampuse ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Karistuse kandmise lõpp on 29.12.2017 ning tema praegusel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda.

3.Kohtumääruse vaidlustas V. Pampus, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 Kaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et V. Pampus on vangistuses läbinud sõltuvusprogrammi Usk ja teadmine, sõltuvusvõõrutusprogrammi Igapäevane valik ja agressiivsuse asendamise treeningu. Ka on ta omandanud eesti keele, olnud hõivatud tööga ja tänase päeva seisuga tasunud oma võlgadest ligikaudu 1500 eurot. V. Pampusel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis Riigikohtu praktika kohaselt on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Ta on vangistuses esmakordselt ja oma karistusajast ära kandnud enamuse. Kinnipeetav ise leiab, et tema puhul on vangistus täitnud oma eesmärgi. Kriminaalhooldus aitaks teda õiguskuulekal teel püsimisel. Samuti rõhutab V. Pampus tal igakülgselt toetava perekonna olemasolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et V. Pampust ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase seisukoha ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele tulemusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata. Täiendavalt rõhutab kriminaalkolleegium järgnevat.
5.Esmalt peab apellatsioonikohus vajalikuks selgitada, et kuigi kohtud peavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, ei ole need tingimata ühe kaaluga ning kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega ja siin ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvesse võtmisega. Iga ennetähtaegset vabastamist tuleb hinnata õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. 5.1 Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et kuigi V. Pampuse osas on täheldatavad mitmed positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammide läbimine, osalemine vangla tööhõives, riigikeele õppimine, võlgade tasumine, vabaduses lähedaste toetuse ning elukoha olemasolu, süüdimõistetu motivatsioon muutumiseks), ei kaalu need praegu üles tema suhtes esinevat negatiivset, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kinnipeetava süü suurust. Nimelt peavad kohtud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vastamise otsustamisel lisaks karistuse individuaalsele õigustatusele arvestama ka ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Käesolevalt kannab V. Pampus karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, s.o kohtuotsuse kohaselt tappis ta ühise alkoholitarvitamise ajal isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus julmal viisil kannatanu, lüües teda haamri, noa ja klambrilööjaga vähemalt 30 korda pea ning ülakeha piirkonda. Kuivõrd kohtutel on õigus loobuda isiku ennetähtaegselt vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on maakohtu määrus seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. V. Pampuse praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuriteo - mõrva - raskusele ning tema ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 2 aastat 9 kuud enne mõistetud karistusaja lõppu oleks vastuolus üldise arusaamaga õiglasest karistusest.
6.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.