Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. jaanuari 2015 määrus Aleksei Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksei Jegorovi (Jegorov) kaitsja Artur Pärnoja, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus Aleksei Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Aleksei Jegorovi kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 19.11.2008 otsusega tunnistati Aleksei Jegorov süüdi KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust) võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. Karistusaja algus 19.11.2008 ja karistusaja lõpp 09.05.2016.
Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 27.01.2015 määrusega jäeti A. Jegorov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus asus seisukohale, et kuna A. Jegorovit on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab süüdimõistetu samuti kaheksandat korda ning käesoleval hetkel kannab karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest, olles vanglas karistatud korduvalt distsiplinaarkorras, siis puudub alus rääkida, et A. Jegorovi näol on tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Isik ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid täita isegi vangistuses olles. Maakohus, tuginedes Riigikohtu praktikale, leidis, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. See tingimus on käesoleval juhul täitmata.
2.2.Vabanemisel soovib A. Jegorov asuda elama võõra isiku juurde 2-toalisse korterisse. Maakohus leidis, et arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja tema käitumist vangistuses, ei ole võõra isiku juurde elama asumine ilmselgelt resotsialiseerimust soodustav. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne lähivõrgustik ning ilmselgelt ei suuda seda tagada ka võõras isik, kinnipeetava ema aga ei soovi peoga enda juurde elama võtta.
2.3.Tartu Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsusega mõisteti A. Jegorov süüdi I astme vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemises. Seetõttu maakohus leidis, et vangistuse eesmärgid, arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, toimepandud kuritegude raskust ja tema käitumist vangistuses, ei ole kinnipeetava puhul veel saavutatud ja tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine erandiks. Maakohus leidis, et A. Jegorovi puhul selliseid erandeid ei ole. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 27.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Jegorovi lepinguline kaitsja Artur Pärnoja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Jegorov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki A. Jegorovi elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi ja jättis arvestamata vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamused. A. Jegorov on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda, kuid kuritegude raskusaste on muutunud kergemaks, kuna kahe viimase kuriteoga ei ole vägivalda kaasnenud. A. Jegorovil on ainult 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, varasemad on kustunud. A. Jegorov on läbinud vanglas erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud riigikeele B2 tasemel, töötanud majandustöödel ning kinnipeetav paigutati alates 12.12.2014 Viru Vangla avavanglaosakonda. A. Jegorovil on vabanedes olemas kindel töökoht müügijuhina OÜ-s 1-XXX , mille kohta on garantiikiri. Süüdimõistetu leiab, et kriminaalhooldus motiveerib teda õiguskuulekalt elama. Isikuid, kes võiksid A. Jegorovit negatiivselt mõjutada, ei ole tuvastatud, samuti ei ole süüdimõistetul probleeme alkoholiga. A. Jegorovil on probleemid tervisega, ta on HIV positiivne ning tarvitab pidevalt sellekohaseid ravimeid.
3.2.Kaitsja leiab, et A. Jegorovi ennetähtaegne vabanemine pärast 6 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse ärakandmist ei tohiks riivata oluliselt ühiskonna õiglustunnet, sest isik vabaneks tingimusel, mis jätavad ta 1 aasta 3 kuu ärakandmata karistuse osas riiklike institutsioonide mõjusfääri ning tagavad igakülgselt kontrolli tema käitumise üle.
3.3.A. Jegorov pani teod toime 2007-2008. Kaitsja leiab, et tuleb arvestada ka isiku vanust. A. Jegorov ei ole enam isikuna see inimene, kes ta oli 2007. aastal. A. Jegorov kahetseb siiralt toimepandut ja soovib karistusest vabanemise korral elada seadusekuulekalt. Kaitsja leiab, et
tulenevalt juba asjaolust, et isik püüab ennast parandada, väärib A. Jegorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Vabanemisfondis olev raha ja taastunud suhted emaga ja suhted seadusekuuleka tuttava D.B. iga, kelle sugulane M.B. süüdimõistetu enda juurde elama võtab, aitavad A. Jegorovil vältida kuritegelike eluviiside juurde tagasipöördumist.
3.4.Kaitsja on seisukohal, et A. Jegorov on täitnud nii formaalsed kui ka materiaalsed alused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ning käesolevaks ajaks on karistuse eesmärk saavutatud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu on distsiplinaarkorras karistatud, toetab vangla tema vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole otsuse langetamisel positiivseid asjaolusid arvesse võtnud ega esitanud asjaolusid, mis negatiivsena kaaluvad üle positiivsed asjaolud ning kuidas peaks A. Jegorov edaspidi käituma, et saavutada tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Samuti ei ole maakohus välja toonud neid asjaolusid, millisel viisil järgmised 15 kuud aitaksid A. Jegorovi ümberkasvatamisele kaasa. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja juures käik distsiplineeriks A. Jegorovit ja isikul oleks võimalik kriminaalhooldajalt saada vajadusel igakülgset abi. Lisaks toob kaitsja välja, et kui A. Jegorov ei õigusta temale pandud usaldust, siis kontrollnõuete või lisakohustuste rikkumise korral tuleb A. Jegorovil jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Jegorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Jegorovi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Jegorovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Jegorov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Jegorovil on vabanedes olemas kindel eluja töökoht, et isik on omandanud vanglas riigikeele B2 tasemel, osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi, kogunud raha vabanemisfondi ja on muutunud rahumeelsemaks.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Jegorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad igati üles vabastamist toetavad asjaolud.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks A. Jegorov vabaduses käituda õiguskuulekalt. A. Jegorovit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust ei kanna isik esimest korda. Süüdimõistetu on viimase kohtuotsuse alusel pannud toime kuriteo vangistuses olles. Arvestades asjaolusid, et A. Jegorov on korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid ning vangla iseloomustuse kohaselt on isik suurema osa oma elust veetnud vangistuses, siis ei ole kohtukolleegium veendunud, et isik saaks vabaduses seadusekuulekalt hakkama, mistõttu on vangistuse lõpuni kandmine oluline isiku ettevalmistamiseks iseseisvaks eluks. A. Jegorovil on vabanedes garanteeritud töökoht OÜ-s 1-XXX , kuid see ei ole koheselt asjaolu, mis annaks alust vabastada A. Jegorovit tingimisi enne tähtaega vangistusest, sest tulenevalt varasemast elukäigust ja mõistetud karistusest, on alust arvata, et varasem pikaaegne ametlikult töötamise oskuse puudumine ning majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkus, takistavad A. Jegorovil seadusekuulekat elu elada. Seetõttu ringkonnakohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meelde, mis hoiaks ära A. Jegorovi poolt uute kuritegude toimepanemise.
6.3.12.04.2006 kohtuotsusega mõisteti A. Jegorov KarS § 200 lg 2 p 4 järgi süüdi röövimises, mille ta pani toime isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtuotsuse kohaselt kasutas A. Jegorov korduvalt kannatanu suhtes vägivalda, et temalt asjad kätte saada. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et A. Jegorov on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. A. Jegorovi kaitsja määruskaebuses avaldatud seisukohale, nagu süüdimõistetu oleks täielikult oma eksimusest aru saanud, räägib vastu ka A. Jegorovile vangistuses viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristused, millest üks on kehtiv ja üks süüdimõistmine kuriteos. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.
6.4.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga justkui maakohus oleks jätnud otsustuse tegemisel kõrvale A. Jegorovit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ja jõudnud järeldusele, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid A. Jegorovil vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kaitsja retooriline küsimus, mida peaks süüdimõistetu tegema, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, viitab pigem olukorrale, kus isik ei ole sisuliselt muutunud, vaid soovib teha kõik, et saada vanglast enne tähtaega välja. Selline olukord pigem kinnitab, et A. Jegorov ei ole valmis vabaduses karistuse kandmist jätkama. Karistuse lõpuni kandmine tagab A. Jegorovile paremad resotsialiseerimistingimused, tagades tööharjumuse ja võimaluse läbida veel sotsiaalprogramme, mis lihtsustaksid iseseisvalt elus hakkama saada, arvestades, et A. Jegorov on suure osa elust viibinud vanglas. Hinnates kogumis A. Jegorovit iseloomustavaid asjaolusid leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu on endiselt üldohtlik ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on ennatlik.
7.Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Jegorovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et täiendavalt karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A. Jegorovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning kaitsja viide sellele, et 1 aasta 3 kuu pikkuse karistuse kandmine vabaduses seda ei teeks, ei ole asjakohane.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus muutmata ja A. Jegorov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning A. Jegorovi kaitsja A. Pärnoja määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.