1-14-7802/15 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 08.11.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.05.2014 ja lõpp 14.11.2015. Kinnipidamisasutuses P.H kohta koost atud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Pärast põhihariduse omandamist asus õppima xxx.a omandas xxx. Enda sõnul on samuti õppinud xxx, kuid ei lõpetanud. Hetkel osaleb xxx samas firmas. 2014 alguses, seoses töökoha kaotusega otsustas raha saamiseks varastada. Isikut on 8 korda karistatud alkoholi tarvitamise või alkoholijoobes olemise eest avalikus kohas, samuti on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt kriminaalhoolduses läbis xxx). 1999-2005 tarvitas süstemaatiliselt heroiini. 2005 suutis heroiinisõltuvusest vabaneda. Alates 2005 aastast kuni vangistuseni 2009 tarvitas mõnikord kanepit ja mõned korrad amfetamiini. 2008-2009 on kolm korda karistatud NPAS § 15'1 alusel. Kandnud karistust narkootikumide vahendamise eest. Vanglas diagnoositi 2009 narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika-ja käitumishäire. xxx Pärast vanglast vabanemist 2012 narkootikume ei tarvitanud, teistsugused andmed puuduvad. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel pole hetkel sõltlane, diagnoos puudub. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Vanglakaristust kannab 4 korda. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 66%. Viru Vangla ei toeta P.H vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx Tegu on eramajaga, mille omanikuks on kinnipeetava ema elukaaslane IxxxBxxx. Kinnipeetavale on ettenähtud omaette tuba. Majas on üldine elektriga varustatus tagatud, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigutamiseks. Hetkel elab majas kolm inimest: kinnipeetava ema, ema elukaaslane ja täisealine vend. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral kolib sellesse majja ka kinnipeetava elukaaslane Nxxx Vxxx. Kinnipeetava ema, tema elukaaslane maja omanikuna ning kinnipeetava vend on andnud oma nõusoleku P.H ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla antud aadressile. Enne vangistust elas P.H koos elukaaslasega aadressil xxx suulise üürilepingu alusel. Rahvastikuregistri andmetel on P.H registreeritud aadressil xxx. Kinnipeetava ema P.H Mxxxkinnitas, et ta on valmis toetama P.H materiaalselt ennetähtaegse vabanemise korral, kui selline vajadus tekib. P.H-le on garanteeritud töökohtxxx juhatuse liige P.H Kxxxallkirjastatud garantiikirjast selgub, et antud firma on valmis võtta P.H tööle tema ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetava ema väitel töötas P.H xxxx P.H on olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele. Nii esimesel, kui ka teisel korral pani P.H katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

P.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust oma kaitsealuse ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et P.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. P.H nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. P.H on vanglas neljandat korda. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (varavastaste kuritegude eest, narkootikumide käitlemise eest ja joobes juhtimise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras. Viimane vangistus mõisteti varguse eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning P.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem P.H-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks P.H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. P.H pani katseajal toime uue kuriteo, s.o süstemaatilise varguse, millega tekitas mitmele kannatanule tähelepanuväärse materiaalse kahju. Samuti on P.H üks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest.