lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-72/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-72/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-72/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ˇˇ

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-72

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetule R.I mõistetud karistuse muutmata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu R.I, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2015 määrus muutmata Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4241 tunnistati R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Lisaks tunnistati R.I süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Samuti tunnistati R.I süüdi KarS § 349 järgi ning mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.I ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2.Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8857 tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat 1 (ühe) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti R.I-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust.
3.Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11477 tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.-29.11.2012, s.o. 3 (kolm) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

4.Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-72 tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 3 alusel suurendati R.I-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta ja 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati R.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 02.01.2013. Kohtuotsus jõustus 22.01.2013.
5.R.I viibib kinnipidamisasutuses alates 02.01.2013. 02.01.2015 edastas Harku ja Murru vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 lähtuvalt andmed otsustamiseks, kas esinevad alused R.I-le mõistetud karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks.
6.Tartu Maakohtu määrusega ei muudetud R.I-le kohtuotsuste kogumis mõistetud karistust. Maakohus põhistas oma seisukohta järgmiselt. 6.1

Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-4241

Selle kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. Süstemaatiliste varguste toimepanemine on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus korrigeerimisele ei kuulu. Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõisteti R.I süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, sest tema isikuna, kes oli varem toime pannud varguse ja kelmuse, sai varalist kasu, kuna lõi teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse. Sellise teoga tekitas R.I kannatanule varalist kahju 1800 eurot ning kohus mõistis talle 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse. Sellegi kuriteo kvalifikatsiooni puhul 01.01.2015 jõustunud KarS-i redaktsioon muudatusi ette ei näe ning see on endiselt kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Muudetud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistust. Järelikult KarS § 209 lg 2 p 1 järgi R.I-le mõistetud karistus muutmisele ei kuulu. Sama otsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 213 lg 1 järgi selle eest, et ta sai varalist kasu kokku 800 eurot sellega, et ta võõrast pangakaarti kasutades ning arvutisse ebaseaduslikult andmeid sisestades sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole. Selle teo toimepanemise eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. 01.01.2015 jõustunud KarS-i redaktsiooni järgi tuleks R.I tegu, arvestades ka seda, et see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, mis näeb karistuse ülemmäärana ette kuni 5-aastase vangistuse. Kuna ka R.I teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 213 lg 1 nägi selle teo eest maksimumkaristusena ette kuni 5-aastase vangistuse, siis seaduse muudatus ei mõjuta ka selles osas R.I karistust. Sama kohtuotsusega mõisteti R.I süüdi KarS § 349 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust selle eest, et ta kasutas teise isiku nimel väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi. Süüteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku kohaselt karistati tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 muutus KarS § 349 karistuse osas, s.o käesolevalt on võimalik selle teo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et kuigi

R.I poolt KarS § 349 järgi toime pandud tegu on ka 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku kohaselt kuritegu, on eelnimetatud seadusel tagasiulatuv jõud, kuna see kergendab isiku olukorda, millest tulenevalt tuleb isik vabastada vangistuse kandmisest. Kohtul ei ole võimalik vähendada karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäärani põhjusel, et see sisuliselt raskendaks süüdimõistetu olukorda. Samuti ei ole kohtul võimalik arvestada välja, millises ulatuses on ta konkreetse kuriteo eest mõistetud karistuse ära kandnud, kuna talle on mõistetud mitme liidetavaga liitkaristus. Eelnevast tulenevalt tuleb R.I vabastada temale Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega KarS § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest. Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsuses moodustati eeltoodud karistuste pinnalt KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus selliselt, et suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat. Liitkaristuseks mõisteti R.I-le kuritegude kogumi eest 2 aastat 6 kuud vangistust. Kuigi R.I-le Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud üksikkaristustes toimus küll muudatus (R.I vabastati temale KarS § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest), ei muutu temale nende pinnalt KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust. 6.2

Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-8857

Selle kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemise katse eest ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Süstemaatiliste varguste toimepanemise katse on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus korrigeerimisele ei kuulu. Lisaks eelnevale mõisteti Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega R.I-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus temale varasema Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes R.I-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. Kuna R.I-le Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud liitkaristuses muutust ei toimunud, siis ei muutu ka temale Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus. 6.3

Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-11477

Nimetatud kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse katse eest ning mõisteti talle selle eest karistuseks 2 kuud vangistust. Nimetatud tegu on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus käesolevalt korrigeerimisele ei kuulu. 6.4

Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-72

Ka selle kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemise katse eest ja talle mõisteti selle eest karistuseks 3 kuud vangistust. Nimetatud tegu on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1, 2 § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus käesolevalt korrigeerimisele ei kuulu. Lisaks eelnevale mõisteti Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-72 R.I-le KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 3 alusel liitkaristus temale varasemate, st Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 (kahe) aasta ja 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa s.o 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Nagu eelmiselgi korral, ei muutu ka nüüd KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus, kuna muutunud ei ole varasemate kohtuotsustega R.I-le mõistetud karistused.

7.KrMS § 432 lg 35 järgi juhul, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt KarS § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Eelnevast lähtuvalt asus kohus seisukohale, et puudub KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus R.I-le Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-72 kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuse muutmiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.I , kes taotleb uue liitkaristuse mõistmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuigi praegu vabastati ta KarS § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest, suurenesid ülejäänud karistused. Ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuste osas märgib R.I, et nende varguste summad ei ületa 200 eurot, mistõttu peaks need ümber kvalifitseerima väärtegudeks ja karistama rahatrahviga. R.I taotles täiendava lisaaja andmist määruskaebuse esitamiseks, kuna tal puudusid kohtuotsused, mille alusel kirjutada määruskaebust.
9.Maakohus luges R.I kaebuse tähtaegseks ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

10.Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 20.01.2015. a määruse ja sellele esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus ei kuulu muutmisele. 10.1 KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 10.2 Alusetu on R.I väide, et ehkki ta KarS § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkuse karistuse kandmiselt vabastati, suurenesid ülejäänud karistused. Maakohtu määrusega on jäetud R.I-le Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-72 kohtuotsuste kogumis mõistetud karistused muutmata. Ühtlasi on KarS § 349 järgi mõistetud karistuse osas maakohus selgitanud, et kuigi käesolevalt on võimalik selle teo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega, on endiselt tegemist kuriteoga. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsioon kergendab isiku olukorda, millest tulenevalt tuleb isik vabastada vangistuse kandmisest. Samas ei ole kohtul võimalik vähendada karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäärani põhjusel, et see sisuliselt raskendaks süüdimõistetu olukorda. Samuti ei ole kohtul võimalik arvestada välja, millises ulatuses on ta konkreetse kuriteo eest mõistetud karistuse ära kandnud, kuna talle on mõistetud mitme liidetavaga liitkaristus. 10.3

Puutuvalt KarS § 199 lg 2 p 9 märgib ringkonnakohus järgmist.

Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusest nähtuvalt tunnistati R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg-te 1,2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Varguste süstemaatilisus tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, kusjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Seega, kuigi erinevatest otsustest nähtuvalt ei ületanud R.I poolt varastatu tõepoolest enamasti 200 euro piirmäära, ei oma see asjaolu käesolevalt mingitki tähendust, kuivõrd tema käitumine erinevate varguste toimepanemisel on kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena. Seega on maakohus õigesti leidnud, et süstemaatiliste varguste toimepanemine on ka käesoleval ajal, s.o 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste järgselt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teisenenud ei ole ka selles paragrahvis toodud karistusmäär.

11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja R.I määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.