ˇˇ
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-72
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetule R.I mõistetud karistuse muutmata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu R.I, määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2015 määrus muutmata Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.-29.11.2012, s.o. 3 (kolm) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-4241
Selle kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. Süstemaatiliste varguste toimepanemine on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus korrigeerimisele ei kuulu. Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõisteti R.I süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, sest tema isikuna, kes oli varem toime pannud varguse ja kelmuse, sai varalist kasu, kuna lõi teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse. Sellise teoga tekitas R.I kannatanule varalist kahju 1800 eurot ning kohus mõistis talle 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse. Sellegi kuriteo kvalifikatsiooni puhul 01.01.2015 jõustunud KarS-i redaktsioon muudatusi ette ei näe ning see on endiselt kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Muudetud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistust. Järelikult KarS § 209 lg 2 p 1 järgi R.I-le mõistetud karistus muutmisele ei kuulu. Sama otsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 213 lg 1 järgi selle eest, et ta sai varalist kasu kokku 800 eurot sellega, et ta võõrast pangakaarti kasutades ning arvutisse ebaseaduslikult andmeid sisestades sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole. Selle teo toimepanemise eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. 01.01.2015 jõustunud KarS-i redaktsiooni järgi tuleks R.I tegu, arvestades ka seda, et see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, mis näeb karistuse ülemmäärana ette kuni 5-aastase vangistuse. Kuna ka R.I teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 213 lg 1 nägi selle teo eest maksimumkaristusena ette kuni 5-aastase vangistuse, siis seaduse muudatus ei mõjuta ka selles osas R.I karistust. Sama kohtuotsusega mõisteti R.I süüdi KarS § 349 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust selle eest, et ta kasutas teise isiku nimel väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi. Süüteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku kohaselt karistati tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 muutus KarS § 349 karistuse osas, s.o käesolevalt on võimalik selle teo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et kuigi
R.I poolt KarS § 349 järgi toime pandud tegu on ka 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku kohaselt kuritegu, on eelnimetatud seadusel tagasiulatuv jõud, kuna see kergendab isiku olukorda, millest tulenevalt tuleb isik vabastada vangistuse kandmisest. Kohtul ei ole võimalik vähendada karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäärani põhjusel, et see sisuliselt raskendaks süüdimõistetu olukorda. Samuti ei ole kohtul võimalik arvestada välja, millises ulatuses on ta konkreetse kuriteo eest mõistetud karistuse ära kandnud, kuna talle on mõistetud mitme liidetavaga liitkaristus. Eelnevast tulenevalt tuleb R.I vabastada temale Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega KarS § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest. Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsuses moodustati eeltoodud karistuste pinnalt KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus selliselt, et suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat. Liitkaristuseks mõisteti R.I-le kuritegude kogumi eest 2 aastat 6 kuud vangistust. Kuigi R.I-le Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud üksikkaristustes toimus küll muudatus (R.I vabastati temale KarS § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest), ei muutu temale nende pinnalt KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust. 6.2
Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-8857
Selle kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemise katse eest ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Süstemaatiliste varguste toimepanemise katse on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus korrigeerimisele ei kuulu. Lisaks eelnevale mõisteti Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega R.I-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus temale varasema Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes R.I-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. Kuna R.I-le Tartu Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud liitkaristuses muutust ei toimunud, siis ei muutu ka temale Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus. 6.3
Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-11477
Nimetatud kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse katse eest ning mõisteti talle selle eest karistuseks 2 kuud vangistust. Nimetatud tegu on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus käesolevalt korrigeerimisele ei kuulu. 6.4
Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-72
Ka selle kohtuotsusega tunnistati R.I süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemise katse eest ja talle mõisteti selle eest karistuseks 3 kuud vangistust. Nimetatud tegu on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1, 2 § 199 lg 2 p 9 järgi. Muutunud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu see karistus käesolevalt korrigeerimisele ei kuulu. Lisaks eelnevale mõisteti Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-72 R.I-le KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 3 alusel liitkaristus temale varasemate, st Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 (kahe) aasta ja 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa s.o 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Nagu eelmiselgi korral, ei muutu ka nüüd KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus, kuna muutunud ei ole varasemate kohtuotsustega R.I-le mõistetud karistused.
Puutuvalt KarS § 199 lg 2 p 9 märgib ringkonnakohus järgmist.
Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusest nähtuvalt tunnistati R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg-te 1,2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Varguste süstemaatilisus tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, kusjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Seega, kuigi erinevatest otsustest nähtuvalt ei ületanud R.I poolt varastatu tõepoolest enamasti 200 euro piirmäära, ei oma see asjaolu käesolevalt mingitki tähendust, kuivõrd tema käitumine erinevate varguste toimepanemisel on kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena. Seega on maakohus õigesti leidnud, et süstemaatiliste varguste toimepanemine on ka käesoleval ajal, s.o 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste järgselt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teisenenud ei ole ka selles paragrahvis toodud karistusmäär.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.