Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26. veebruar 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5755
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.D , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 11.09.2012 ja lõpp 11.04.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, U.D-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.D on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 13.08.2013 otsusega KarS § 275 järgi ning
karistatud vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.05.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 4 aasta 8 kuud võrra ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.09.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda ning vanglas viibib teist korda. Kuritegude liigid varieeruvad. Isik on varasemalt toime pannud süstemaatilisi vargusi grupi poolt ja asja omavolilisi kasutamise, rööve. Käesolevas kuriteos on tegemist vanglaametnikku solvava teoga. Kohtuinfosüsteemi vaatluse tulemusena ilmnes, et isikut süüdistatakse järjepidevas kehalises väärkohtlemises. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung U.D taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik selgitas, et soovib minna vabanedes tööle ning poja lastekodust ära tuua. Samuti teatas kinnipeetav, et 30.01.2015 sai ta karistada veel ühes kriminaalasjas ning karistus liideti praeguse karistusega. Prokurör U.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korda. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Samuti on isiku suhtes käimas (Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses) kriminaalasi nr 13922700208, kuna teda süüdistatakse vangistuses viibides KarS § 122 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. Riikliku kriminaalmenetluseregistri andmetel seisuga 12.02.2015, eelnimetatud kohtuotsusega 30.01.2015 kriminaalasjas nr 1-14-4982 /13922700208/ määrati U.D-le KarS § 122 alusel 3 (kolm) kuud vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 2 kohaldades 13.08.2013 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 14.01.2015 vähendatud karistus, so 4 aastat ja 7 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistusaja algus 11.09.2012. Kohtuotsus on jõustumise ootel. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad (sh tingimuslikud) karistused ning kohaldatud käitumiskontroll ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Antud kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72 % ja vägivaldse kuriteo puhul 36 %. Isiku ohtlikkus seisneb võimalikus füüsilises ründes materiaalse kasu saamise nimel. Vabaduses oli kinnipeetav oma ema ja elukaaslase vanemate poolt ülalpeetav. Kindel töökoht kinnipeetaval vabaduses puudub. Vangla materjalide kohaselt on isik toime pannud kuritegusid, et saada materiaalset kasu. Kohus leiab, et kinnipeetaval võivad vabaduses tekkida majanduslikud raskused, kuivõrd tal puudub kindel töökoht ning lähtuvalt sellest võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Vangla hinnangul on isik teiste poolt mõjutatav, kuivõrd kuriteod on toime pandud grupis. Isik võib teistega koos olles käituda impulsiivselt. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega oska teha õigeid otsuseid. Vangla materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval tõenäoliselt kuritegelikud hoiakud. Kohus leiab, et isiku puhul, kes paneb vangistuses toime uue kuriteo, on tema vabastamine võimatu, kuivõrd kohtul puudub igasugune veendumus, et isik suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistuses uue kuriteo toimepanemine näitab, et isik ei ole oma vigadest järeldusi teinud ega soovi elada seaduskuulekat elu. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et isikul puudub kindel elukoht. U.D on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukoha aadressil xxxx oma onu O M pere juurde. Kriminaalhooldaja tegi kodukülastuse antud aadressil. Tegemist on 2-toalise korteriga. Korteri omanik on onunaine J M, kes ei andnud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks oma elukohta. Lähtuvalt sellest ei ole võimalik kinnipeetavat tingimisi enne tähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla, sest antud olukord ei võimalda täita isikule pandavaid kontrollnõudeid. Rahvastikuregistri andmetel on U.D elukohaks xxxx. Kriminaalhooldaja poolt teostatud telefonivestluses U.D emaga selgus, et tegemist on 2-toalise korteriga, elamispind on ülerahvastatud. Korteris elab kuus inimest (U.D ema koos elukaaslase ja nelja alaealise lapsega). Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Isikul on vangistuses viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja isiku poolt vangistuses uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Lisaks on U.D-le mõistetud Viru Maakohtu 30.01.2015 otsusega uus karistus- KarS § 122 alusel 3 (kolm) kuud vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 2 kohaldades 13.08.2013 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 14.01.2015 vähendatud karistus, so 4 aastat ja 7 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistusaja algus 11.09.2012. Kohtuotsus on jõustumise ootel. Eeltoodu alusel pikeneb U.D-le mõistetud vangistus veel kolme kuu võrra ning isiku ennetähtaegne vabanemine käesoleval ajal oleks eeltoodu põhjal ennatlik. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.