lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8738/75

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-8738/75
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8738/24Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.02.20141-13-8738/70Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja02.02.20151-13-8738/78Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.06.20151-13-8738/88Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8738 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 2. veebruari 2015 määrus Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati Viktor Melnitšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 10.04.2013.
2.Tartu Vangla esitas 12.12.2014 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Melnitšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna maakohtu hinnangul oleks

V. Melnitšenko ennetähtaegne vabastamine seaduses sätestatud esimesel võimalusel vastuolus karistuse põhimõtetega ja riivaks ka avalikkuse õigustunnet.

3.1.V. Melnitšenkot on kriminaalkorras karistatud 10 korda ning ta kannab reaalset vangistust seitsmendat korda. Praegust vangistust kannab süüdimõistetu narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusvajaduse rahuldamiseks. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et V. Melnitšenko tarbis varasemalt suures koguses alkoholi ning narkootikume hakkas tarvitama 2001. aastal vanglas. Viimati tarbis kinnipeetav narkootilisi aineid kinnipidamise päeval 10.04.2013. Enamik V. Melnitšenko tuttavaid on narkootikumide tarvitajad, sh abikaasa, kes küll väidetavalt aasta aega tarvitanud ei ole. Kinnipeetava majanduslik olukord vabaduses on halb: V. Melnitšenkol on vähene tööharjumus ning puudub vabanemisjärgne töökoht. Lisaks on tegevusetu ka tema abikaasa.
3.2.Vangla esitatud materjalide kohaselt on V. Melnitšenko osalenud karistuse kandmise ajal taasühiskonnastavas tegevuses, kuid tema käitumine kinnipidamisasutuses ei ole paranenud. Isikut on distsiplinaarkorras karistatud viimati 01.08.2014 talle mittekuuluvate esemete omamise eest kartseriga 7 ööpäeva. Olukorras, kus süüdimõistetu omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, ei saa kohus asuda seisukohale, et V. Melnitšenko on ka tegelikult enda suhtumist õiguskorda muutnud ning et ta on valmis elama seaduskuulekalt. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema käitumine vangistuse ajal.

Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Melnitšenko, kes palub tühistada 02.02.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on küll korduvalt karistatud, kuid leiab, et suudab siiski veel muutuda. Vangistuses on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja on hoidunud narkootiliste ainete tarvitamisest ning vangla toetab tema vabastamist. Isik ei soovi enam eelneva elu juurde naasta. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. V. Melnitšenko tahab edaspidi elada seaduskuulekalt. Elektroonilise valve tingimused ja ettenähtud kohustused aitavad seda tagada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Melnitšenko tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.V. Melnitšenko puhul saab ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaoludena tuua välja selle, et isik on vangistuses osalenud erinevates programmides ning tegelenud kriminaalset käitumist põhjustanud probleemidega ja soovib vabanedes täielikult enda eluviisi muuta. Süüdimõistetule on tagatud elukoht ja lähedaste toetus ning V. Melnitšenko sõnul ka töökoht oma elukaaslase isa juures. Kuigi loetletud punktid on olulised selleks, et tagada vabaduses kinnipeetava õiguskuulekas käitumine, leiab ringkonnakohus siiski, et V. Melnitšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kuigi vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole nimetatud arvamus kohtule siduv.
7.V. Melnitšenkot on varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud ning ta on ka pärast korduvaid vangistusi ikkagi jätkanud kriminaalset käitumist. Isik on narkosõltlane ning kannab ka praegu karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Kuigi süüdlane kinnitab, et on vangistuses muutunud, annavad kehtivad distsiplinaarkaristused siiski alust selles kahelda. Kolleegiumil ei teki hetkel usaldust, et tingimisi ennetähtaegselt vabanedes hoiduks V. Melnitšenko narkootiliste ainete tarvitamisest ja uute süütegude toimepanemisest
8.Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud positiivsed muutused veel aega kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik jätkata enda probleemidega tegelemist ning hoiduda rikkumiste toimepanemisest, näidates, et kantud karistus on seekord talle siiski positiivselt mõjunud.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrus muutmata ja V. Melnitšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.