Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viktor Melnitšenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.02.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8738 KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Viktor Melnitšenko kinnipidamise päev, s.o 10.04.2013.a. Kohtuotsus on jõustunud 07.03.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.04.2013.a ja lõpeb 10.09.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.12.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Viktor Melnitšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on arvamusel, et Viktor Melnitšenko vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Viktor Melnitšenko on korduvalt karistatud, vangistuses seitsmendat korda, omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Viktor Melnitšenko avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kaitsja toetas süüdimõistetu taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Viktor Melnitšenkol on vabanemise järgselt olemas elukoht, vanemate toetus ja ta sooviks hakata tagasi taotlema oma lapsi, kes on temalt ära võetud. See on tõenäoliselt tõsine motiiv oma elu muuta. Samuti on tal võimalus tööle asuda. Vabastamine elektroonilise valve alla on küllalt raskete tingimustega ja isik saab näidata, kas ta on muutunud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Viktor Melnitšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Viktor Melnitšenko vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava abikaasa emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteri omanik, tema abikaasa ning kinnipeetava abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Viktor Melnitšenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise

2 (4)

järelevalve alla. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Melnitšenko on kriminaalkorras eelnevalt karistatud 10 korda, seitsmes reaalne vangistus. Varem on ta toime pannud erinevaid kuritegusid (röövimine tänaval, miilitsatöötaja ähvardamine, korterivargus, avalik vargus, korterirööv, narkootiliste ainete tarvitamine vanglas). Praegust vangistust kannab Viktor Melnitšenko narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusvajaduse rahuldamiseks. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et isik tarbis varasemalt suures koguses alkoholi, narkootikume hakkas tarvitama 2001.a vanglas. Viimati tarbis kinnipidamise päeval, s.o 10.04.2013.a. Enamik Viktor Melnitšenko tuttavaid on narkootikumide tarvitajad, sh abikaasa, kes küll väidetavalt aasta aega tarvitanud ei ole. Negatiivne on Viktor Melnitšenko nõrk majanduslik olukord vabaduses. Viktor Melnitšenkol on vähene tööharjumus ning puudub vabanemisjärgne töökoht. Lisaks on tegevusetu ka tema abikaasa. Vangla esitatud materjalide kohaselt on Viktor Melnitšenko osalenud karistuse kandmise ajal taasühikonnastavas tegevuses, kuid tema käitumine kinnipidamisasutuses ei ole paranenud, st ei ole olnud reeglitele vastav. Viktor Melnitšenkot on distsiplinaarkorras karistatud viimati 01.08.2014.a talle mittekuuluvate esemete omamise eest kartseriga 7 ööpäeva. Enne seda sigarettide omamise eest ajal ja kohas, kus tal ei olnud selleks õigust ning korraldustele allumatuse eest. Isik, kes taotleb ennetähtaegset vabastamist, peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglite järgimine ja seda ka range kontrolli tingimustes ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nõuete rikkumine. Olukorras, kus süüdimõistetu omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, ei saa kohus asuda seisukohale, et Viktor Melnitšenko on ka tegelikult enda suhtumist õiguskorda muutnud ning, et ta on valmis elama seaduskuulekalt. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema käitumine vangistuse ajal. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine seaduses sätestatud esimesel võimalusel oleks vastuolus karistuse põhimõtetega ja riivaks ka avalikkuse õigustunnet. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Viktor Melnitšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Menetluskulud Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.01.2015.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 19.01.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole

3 (4)

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Viktor Melnitšenkolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.