lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6302/33

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6302/33
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1153
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6302/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.08.20141-14-6302/43Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja28.10.20151-14-6302/47Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.11.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-13013/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus11.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6302

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 27. jaanuari 2015 määrus XX u karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX u kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 22.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6302 tunnistati XX süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ning teda karistati 4-kuuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti XX ule liitkaristus Tartu Maakohtu 14.05.2014. a otsusega mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Tartu Maakohtu 14.05.2014. a kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäev, s.o 21.04.2014. Seega kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.2014. a ja lõpeb 26.12.2015. a.
2.Tartu Maakohtu 21.01.2015. a määrusega jäeti XX tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et XX u vabastamise tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega välistab vaatamata formaalsete aluste esinemisele tema varasem elukäik, süüdlase isik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Samuti tõi kohus esile kõrget korduvkuritegevuse riskiprotsenti ning alkoholisõltuvust, mis on kuritegude toimepanemise mõjuriks. Positiivseks pidas kohus sotsiaalprogrammis osalemist ning kindla elu- ja töökoha olemasolu.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Tartu Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada vaidlustatud määrus ning vabastada XX tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. 3.1 Täidetud on formaalsed eeldused XX u ennetähtaegseks vabastamiseks. XX ul on olemas ka lähedaste toetus, mis omab kindlasti suurt osakaalu selles, et isik soovib oma elu muuta ja kuritegelikult teelt kõrvale hoiduda. 3.2 Kohus on nõustunud, et XX on ilmutanud soovi oma elu ka tegelikult muuta ning astunud selleks ka vastavaid samme. Nimelt on süüdlane alates 20.10.2014. a osalenud sotsiaalses rehabilitatsiooniprogrammis Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusainete kuritarvitajatele/sõltlastele ja hasartmängusõltlastele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist. XX on ise tunnistanud, et on alkoholi liigtarvitaja ning on joobunult agressiivne, mis omakorda on tinginud ka kuritegude toimepanemise. Süüdlane teab ja tunnistab, et peab tegema muudatusi oma elukorralduses. XX on pöördunud ka psühholoogi poole, kes aitaks teda eesmärkide täitmisele suunata. Vabadusse pääsemisel oleks XX ul olemas stabiilne töökoht. 3.3 Kohus on märkinud, et süüdlane ei ole oma alkoholisõltuvusest vabanenud. Kaitsjale jääb arusaamatuks, mil viisil on kohtul võimalik sellist asjaolu hinnata, kuivõrd XX viibib veel kinnipidamisasutuses, kus teatavasti ligipääsu alkohoolsetele jookidele ei ole. Kaitsja leiab, et kohtu selline hinnang on ennatlik ja isegi pahatahtlik. Ühtlasi seab kohtu selline arvamus kahtluse alla vangla sotsiaalsed rehabilitatsiooniprogrammid, mis peaksid kinnipeetavaid ette valmistama taasühiskonnastamiseks, väärtuse ning vajalikkuse üleüldiselt. Kaitsja hinnangul on süüdlane teinud piisavalt samme tõendamaks, et on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt.
4.Ringkonnakohus andis määruskaebemenetluse pooltele võimaluse esitada oma seisukoht edasikaebuse osas kuni 13.02.2015. XX oma seisukohas põhjendab, et rikkus kriminaalhooldustingimusi sellepärast, et 03.08.2013 toimus tal avarii, mille tagajärjel murdis selgroo. Vaatamata asjaolule, et arstide soovitusel pidi XX vähemalt esimene kuu voodis lamama, läks ta Võrust Tallinnasse ja selgitas kriminaalhooldajale, mis juhtus ning miks ta ei saa teha ÜKT tunde ja viibib vanematekodus Võrumaal. Enne avariid täitis XX hoolega ÜKT tunde. Ka see, et ta kohtuistungile ei ilmunud, pole päris tõene. XX ul polnud sel ajal telefoni ning ta ootas kirjalikku kohtukutset, millest oli teadlik ka prokurör. XX selgitab, et 5 kuud, mil ta viibis Tallinnas eelvangistuses, ei teadvustanud ta endale alkoholiprobleemi olemust. Ka välja saades ei olnud talle keelatud alkoholi tarvitamine. Algul hakkas elu ka paremini minema, kuna ta ei joonud. Mõne aja möödudes hakkas ta taas jooma. Kui ta oleks juba Tallinnas eelvangistuses viibitud aja jooksul teadvustanud alkoholiprobleemi olemust, ei oleks praegust vangistust. Praeguseks ajaks on XX mõelnud selgeks, millist elu ta tahab ning märgib, et talle ei meeldi eelnev elu. Ta tunnistab sõltuvusprobleemi olemasolu ja on hakanud sellega tegelema. Eelkõige on XX ut aidanud Eluviisitreeningu sotsiaaltöötaja. Hetkel on XX vabanenud ka suitsetamisest, mis kinnitab veelgi, et ta suudab elada tubaka ja alkoholita. Ta on vangistuses vestelnud psühholoogiga ning soovib neid vestlusi vabanedes jätkata. Samuti soovib ta pöörduda AA tugigruppi ning osaleda sõltuvusega tegelevates programmides.

XX on lisaks leidnud hobi kitarrimängu näol. Ta mängib nii huviringis kui ka kabelis. Samuti on ta avaldanud soovi uue ameti õppimiseks. Selle aasta sügisest soovib XX minna Võrumaa Kutsahariduskeskusesse kokandust õppima, kui talle selline võimalus antakse. Iseloomustuses on kirjas XX u suhted ametnikega ning ta ei näe ühtegi probleemi, mis ta peaks kriminaalhoolduse tingimusi rikkuma. Lõpetuseks palub XX anda endale võimaluse tõestada, et ta suudab olla alkoholist eemal ja arendada oma kitarrimänguoskusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 5.1 Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse sisuliselt vaid selles osas, milles kohus leidis, et XX ei ole oma alkoholisõltuvusest vabanenud. Kaebuse esitaja märgib, et kohtu selline positsioon on pahatahtlik ja seab kahtluse alla vanglas tehtava taasühiskonnastamisalase töö väärtuse ja vajalikkuse. Apellatsioonikohus möönab, et maakohtu seisukoht on antud küsimuses liiga resoluutne, sest isiku tahe loobuda alkoholi liigtarvitamisest sõltub reeglina tema enda tahtest ning sellist tahet on XX ilmutanud nii sõnades (soov oma elu muuta, arusaam, et tema kuritegude põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine, istungi protokoll lk 24 pöördel ja ringkonnakohtule esitatud kirjalik seisukoht), kui ka tegudes (osalemine Eluviisitreeningu programmis ning vestlusel psühholoogiga). Ringkonnakohus on veendunud, et osalemine sotsiaalprogrammis ning vestlustel psühholoogiga annab XX ule suuna, kuidas muuta või lõpetada alkoholi tarvitamine või saavutada alkoholisõltuvuse üle kontroll ning edaspidine sõltub tema enda tahtest. Seega peab apellatsioonikohus kiiduväärseks, et XX on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, astudes selleks ka reaalseid samme. 5.2 Kuivõrd KarS § 73 lg-s 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et XX u ennetähtaegse vabastamise vastu esineb rida argumente. Nii nähtub XX u iseloomustusest, et hetkel on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust – keelatud esemete ja tubakatoodete omamise eest. Samuti on tema puhul uue kuriteo toimepanemise riski hinnatud keskmisest kõrgemaks (mittevägivaldse kuriteo tõenäosus – 66%, vägivaldse kuriteo tõenäosus 59%). XX u puhul on iseloomustuses nähtud ohtu eelkõige varavastaste, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumisega seotud süütegude toimepanemises. Korduvad väär- ja kriminaalkorras mõistetud karistused ei ole XX u puhul evinud uusi õigusrikkumisi ärahoidvat toimet. Sellises olukorras kaalub XX u käitumismustrit iseloomustavate negatiivsete argumentide hulk üle positiivse ning ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada.
6.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja XX u kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.