Z.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. jaanuari 2015. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Süüdistatav
Prokurör
Z.G (ik: XXX); elukoht puudub; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 19. veebruari 2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Kahtlustatavana kinni peetud 4. jaanuaril 2015 Prokuröri abi Malina Kalistratova
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Z.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Z.G-lt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.
3.Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas EE351010052031000004 või Swedpangas nr EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE401700017002872300, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.G-le esitati süüdistus selles, et varem varguse toime pannud isikuna võttis ta 4. jaanuaril 2015 S AS-le kuuluvas XXXXX XXXXX XXXXXXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 pakki purustatud musta pipart kogumaksumusega 12,87 eurot. Ta möödus selle kaubaga tahtlikult tasumata jättes kassast, kuid seejärel pidas turvateenistus ta kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.
2.Harju Maakohtu 6. jaanuari 2015. a otsusega tunnistati Z.G KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi süüdi. Teda karistati vangistusega kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks neli kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks arvati Z.G kinnipidamise kuupäev, s.o 4. jaanuar 2015. Maakohus kohaldas Z.G-le kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kohtuotsusega mõisteti A. Selemenevilt riigieelarvesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest välja kohtumenetluse kulud: sundraha ja kaitsjatasu.
3.1.Maakohus leidis, et toimepandud kuriteod on tõendatud kaupluse esitatud avalduse, Z.G kinni pidanud turvatöötaja ütluste, Z.G ütluste ja õigusvastase teo aktiga.
3.2.Z.G-le karistust mõistes märkis maakohus, et arvestab toimepanija süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohtu hinnangul ei ole rahaline karistus Z.G poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Z.G on 17 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud valdavalt rahatrahvidega, mis on tasumata. Rahaline karistus ei oleks ka piisavaks vahendiks Z.G mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Z.G on 8 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Z.G ei ole enda jaoks varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud, mistõttu tuleb teda karistuse eesmärkide saavutamiseks karistada vangistusega. Maakohus märkis, et Z.G kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, kuritegu jäi katsestaadiumisse, varastatu väärtus ei ole suur, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Neil asjaoludel võib teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.
3.3.Kaaludes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Arutatavas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ära kandmine ei ole otstarbekas. KarS § 69 kohaldamiseks
peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused Z.G puhul aga KarS § 69 materiaalsed eeldused ei esine.
APELLATSIOON
4.Maakohtu otsuse peale esitas Z.G kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja tema karistamist kergema karistusega. Kaitsja arvates ei vasta mõistetud karistus toimepandud teo raskusele ega Z.G isikule.
5.Apellatsiooni esitas ka süüdistatav, kes samuti taotleb talle kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav selgitab, et pani kuriteo toime raske isikliku olukorra tõttu ja et ta soovib minna oma probleeme lahendama Sillamäe rehabilitatsioonikeskusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
8.Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsioonidega, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonides esitatud seisukohti ei saa küll lugeda asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et kummagi apellandi taotlus mõista süüdistatavale kergem karistus on perspektiivitud. Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra – korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on proportsioonis Z.G süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium nii süüdistatava kui ka kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
10.Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 48 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja nõuetekohane ning kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise
eest makstavaks tasuks määrata taotluses märgitud summa. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Parandatud 16.02.2015 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Teha parandus Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2015. a määruse punktis 2, asendades seal ekslikult märgitud nime nimega .
2.Käesolev kohtumäärus on Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2015. a kohtumääruse nr 1-15-47 lahutamatu osa.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.