Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

soovimatust täita talle määratud kohustusi ning ta suhtus vastutustundetult üldkasuliku töö ja registreerimiskohustuse täitmisesse. Võttes arvesse neid asjaolusid, tekib kahtlus, kas isik suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele ennetähtaegse vabanemise korral. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud L.U arvamuse, leiab, et L.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on teistkordselt kriminaalkorras karistatud, on ta viimase kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning kandmata on 1 kuu vangistust. Isiku kuritegude raskusastme dünaamika ei ole muutunud, ta on jätkuvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetav ei ole vangistuses millegagi hõivatud, kuna karistusaeg on alla 1 aasta ning ta ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukoha ja toetava isikuga - abikaasaga, kuid puudub kindel töökoht. Vanglamaterjalide kohaselt L.U tunnistab oma alkoholiprobleemi ning hakkas alkoholi tarvitama enda eluprobleemide eest põgenemiseks. Ka kuriteo toimepanemise hetkel oli ta alkoholijoobes. Kuid isik ei näe seost oma alkoholitarbimise ning tal tekkivate probleemide vahel. Ka kinnipeetava ema sõnul on tal probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetavale võimaldati kohtuotsusega karistust mõistes kanda seda vabaduses tehes üldkasuliku töö tunde, kuid isik ei saanud aru talle antud võimalusest ning rikkus katseaja tingimusi ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Kinnipeetavale ei ole iseloomulik vägivaldsus ega ole käitunud agressiivselt ja tunnetab probleemseid kohti, kuid nende tekkimisel süüdistab väliseid asjaolusid. Rasketes olukordades L.U tegutseb tihtipeale õpitud käitumismustri järgi ega mõtle teo tagajärgedele ja kahetseb alles hiljem. Kinnipeetav väidab olevat valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja ei pea neid liialt piiravaks ning isiku enda sõnul mõistab ta, et peab oma elukorralduses tegema muutusi. Tuleviku eesmärgid on tal realistlikud – lapsed ja töö, aga ainult juhul, kui isik suudab kontsentreeruda nende täideviimisele. Kohus usub, et nüüd juba vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on L.U kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käeoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud väheohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22 %. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabanemine kohaldada L.U üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kinnipeetav on peaaegu ära kandnud kogu tema suhtes täitmisele pööratud vangistuse, ärakandmata karistusaeg on veidi üle 1 kuu. Vangla toetab L.U vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kohus arvestab ka sellega, et L.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata L.U püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.