Kohtulahend

sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel – tehiolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Sedavõrd raske isikuvastase kuriteo toimepanemise puhul ja antud kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest, ebamõistlikult pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Isik, kes pani korduvalt toime kõige raskemad vägivaldsed kuriteod peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud vangistus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes S. Lehismaale mõistetud liitkaristusega ning tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle viie aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Maakohtu istung. 20.01.2015 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et on 3⁄4 oma ajast ära kandnud ja on väsinud vanglast ja on aeg välja minna ja sotsialiseeruda, töötada ja elada korralikult. Teda provotseeriti kuritegusid toime panema. Kinnipeetav avaldas kahetsust ja kinnitas, et on teinud järeldused. Lähedased toetavad teda ja ta on lubanud lähedastele, et on vabanedes korralik. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Isikul puudub vabanedes kindel elukoht, mistõttu ei saaks isik täita käitumiskontrolli ajal alalise elukohaga seotud nõudeid. Kohus leiab, et kindla elukoha puudumine välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, sh raske isikuvastase kuriteo eest. Viimase kuriteo pani toime vangistuses viibides. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus peab paljasõnaliseks isiku kahetsust ja lubadust vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – 43-45%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Lehismaa puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Sergei Lehismaa vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.