Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. jaanuari 2015 määrus F.S-ile mõistetud karistuse muutmata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu F.S, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015 määrus tühistada osaliselt.
2.Vabastada F.S talle Tartu Maakohtu 9. aprilli 2013 otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistusest.
3.Vähendada F.S-ile Tartu Maakohtu 9. aprilli 2013 otsusega KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust ja määrata uueks liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka F.S-i kahtlustatavana kinnipidamisel (02-03.08.2012, s.o 2 päeva, 28-29.08.2012, s.o 2 päeva) ja eelvangistuses viibitud aeg (18.01.2013-08.04.2013), so kokku 2 kuud ja 26 päeva. Lugeda Tartu Maakohtu 9. aprilli 2013 otsusega kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 4 päeva vangistust.
4.
Määruskaebus rahuldada.
5.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada F.S vangistusest. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 09.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3256 KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused
üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti F.S-ile 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati F.S-i poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 02-03.08.2012 (s.o 2 päeva), 28-29.08.2012 (s.o 2 päeva) ja eelvangistuse aeg 18.01.2013-08.04.2013 (s.o 2 kuud 22 päeva), mis on kokku 2 kuud 26 päeva, karistusaja hulka. F.S-i kandmata karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud 4 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 09.04.2013. Tartu Maakohtu 18.10.2013 määrusega vabastati F.S tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 13.01.2015. F.S vabanes vanglast tingimisi enne tähtaegselt 29.10.2013. Tartu Maakohtu 31.01.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus tühistada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja F.S-ile Tartu Maakohtu 09.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust, pöörati täitmisele. F.S vahistati kohtusaalist ning karistuse kandmise aega arvestati alates 31.01.2014.
2.09.01.2015 edastas Tartu Vangla kohtule andmed F.S-i karistuse vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks. Isik kannab Tartu Maakohtu 09.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3256 mõistetud karistust Tartu Vanglas, karistuse algus 31.01.2014 ja lõpp 14.04.2015.
3.Maakohus leidis, et F.S-ile Tartu Maakohtu 09.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3256 mõistetud liitkaristus tuleb jätta muutmata. 3.1 Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseaduse redaktsioonis on täiendatud KarS § 199 lg 2 p 4 sõnastust laiendades kuriteo korduvust andvate tegude ringi. KarS § 199 lg 2 p 7 ja karistuse osas muudatusi ei ole ja selles osas F.S-ile mõistetud karistus muutmisele ei kuulu. KarS § 215 puhul on uues karistusseaduses välja jäetud kuritegelik ühendus ning lisatud juriidilise isiku vastutus. F.S-i puudutavas KarS § 215 lg 2 p 1 muudatusi tehtud ei ole. 3.2 Oluline muudatus on toimunud KarS § 266 osas. Kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseaduse redaktsiooni § 266 lg 2 p 3 kohaselt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud grupi poolt, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3.3 Alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt ei ole kuriteo toimepanemine grupis enam raskendavaks asjaoluks ja F.S-i poolt toime pandud süütegu võiks olla vaadeldav väärteona. Küll aga on raskendavaks asjaoluks KarS § 266 lg 2 p 1 kohaselt loetud tungimine eluruumi, sest kodu puutumatus on põhiseaduslik väärtus (PS § 33) ning väärib suuremat kaitset. 3.4 Kriminaalasja süüdistuse kohaselt tungis F.S perioodil 20.12.2011 kuni 30.03.2012 Jõgevamaal Pala vallas XXX külas K.H. ile kuuluval kinnistul, grupis koos V.P. ga, ebaseaduslikult omaniku tahte vastaselt K.H. ile kuuluvasse laudahoonesse ja saunahoonesse, kus K.H. elas nimetatud perioodil. Järelikult on F.S-i tegu kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab, et valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3.5 Seega on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava karistuse määr jäänud samaks, F.S-ile mõistetud karistus ei ületa uue seadusesätte järgi karistuse ülemmäära ning muutmisele ei kuulu.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse F.S, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ning lühendada talle mõistetud karistust 2 kuu võrra. Lugeda K.H. ile kuuluvasse omandisse ebaseaduslik tungimine väärteoks, mis omakorda lugeda aegunuks. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi on dekriminaliseeritud kuriteo toimepanemine grupiviisiliselt, mis tingib karistuse ümber vaatamise. Kohus on leidnud, et ehkki kuriteo toimepanemine grupis ei ole enam raskendav asjaolu ning seega oleks praegu tegemist väärteoga, mis vangistust ette ei näe, tuleb rakendada KarS-i uut redaktsiooni, mis käsitleb elamiseks kasutatavasse ruumi tungimist. F.S leiab, et kuna temale karistuse mõistmise ajal ei olnud karistamise aluseks või karistust raskendavaks tingimuseks asjaolu, et tungitud oli elamiseks kasutatavasse ruumi, siis ei saa seda asjaolu pidada ka reaalselt raskendavaks asjaoluks praegu või rakendada seda karistuse mõistmise alusena. Asjaolu väljatoomine on kohatu ka seetõttu, et kohtumaterjalides on selgelt näha, et K.H. ei kasutanud XXX külas olevat kinnistut elukohana.
5.Tartu Ringkonnakohtu määrusega anti prokuratuurile võimalus esitada antud küsimuses oma arvamus. Prokuratuuri arvamuses leitakse, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Nii eelmises kui ka praeguses redaktsioonis on KarS § 266 kohaselt kaitstud isiku elamiseks kasutatavat ruumi. K.H. i kinnistul oli talumajapidamine, mida kasutati elamiseks ja antud perioodil toimusid talumajapidamises renoveerimistööd ja saunahoones ka elati. Seega on põhjendatud F.S-ile mõistetud karistuse vähendamata jätmine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 09.04.2013 otsusega ja arvestades KarS § 5 lg-s 2 sätestatut, on seisukohal, et Tartu Maakohtu 14.01.2015 määrus kuulub osaliselt tühistamisele. KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele.
7.F.S-i esitatud määruskaebuses ei vaidlustata Tartu Maakohtu 14.01.2015 määruse seda osa, milles esimese astme kohus jättis muutmata süüdimõistetule Tartu Maakohtu 09.04.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse. Määruskaebuse esitamise on tinginud asjaolu, et maakohus jättis muutmata ka KarS § 266 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, põhjendades seda järgmiselt. 7.1 Maakohus on õigesti märkinud, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud seaduse redaktsiooni kohaselt ei ole enam kuriteo toimepanemine grupis KarS § 266 lg 2 p 3 puhul käsitletav raskendava asjaoluna ja F.S-i poolt toime pandud tegu võiks olla vaadeldav väärteona. 7.2 Edasi on maakohus lähtunud eeldusest, et F.Stungis mh saunahoonesse, kus elas nimetatud perioodil K.H. ning lugenud nimetatud asjaolu raskendavaks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, jättes Tartu Maakohtu 09.04.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse muutmata. 7.3 Ringkonnakohtule edastatud kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et kannatanu K.H. oleks nimetatud perioodil kasutanud sauna eluruumina. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuriteost sai kannatanu teada politsei vahendusel 30.03.2012, viimati viibis ta endale kuuluval kinnistul aga 2011. a novembris (tl 11). Samuti ei ole kannatanu ülekuulamisel avaldanud, et nimetatud perioodil (või üldse) oleks sauna kasutatud eluruumina ning see ei tulene ka süüdistuse tekstist.
Seetõttu on maakohtu järeldus, et kuna uue redaktsiooni kohaselt on valdaja tahte vastaselt mh hoonesse tungimine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega kriminaalkorras karistatav, siis F.S-i karistus muutmisele ei kuulu, oma sisult rajatud ebaõigele eeldusele. Kuna K.H. sauna eluruumina ei kasutanud, on määruskaebuse esitaja seisukoht, et uus seaduse redaktsioon välistab talle inkrimineeritud teo karistatavuse kriminaalkorras KarS § 266 järgi, igati põhjendatud. 7.4 Selgitavalt märgib ringkonnakohus F.S-i teise taotluse osas – asja väärteomenetluse korras arutamiseks saatmise korral lugeda väärtegu aegunuks – et sama süüteo osas ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
8.Vangla teatisest nähtub, et F.Skannab karistust Tartu Vanglas. Kui isik kannab jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistust, tuleb tema suhtes olukorras, kus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, kohaldada seaduse tagasiulatavat jõudu. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390, 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14.01.2015 määruse, millega jäeti F.S-ile Tartu Maakohtu 09.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3256 mõistetud karistus muutmata ning vabastab F.S-i talle nimetatud otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistusest. F.S-ile Tartu Maakohtu 09.04.2013 otsusega KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus kuulub vähendamisele. Uueks liitkaristuseks määrata 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata F.S-i poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 02-03.08.2012 (s.o 2 päeva), 28-29.08.2012 (s.o 2 päeva) ja eelvangistuse aeg 18.01.201308.04.2013 (s.o 2 kuud 22 päeva), mis on kokku 2 kuud 26 päeva, karistusaja hulka. F.S-i karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud ja 4 päeva vangistust. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada F.S vangistusest.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.