Kohtulahend

kohtus advokaat Valli Murde pool riigiõigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda Vjatšeslav Pavlenkolt menetluskuludena sisse 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Menetluskulude määratud tähtajaks tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vjatšeslav Pavlenkole on KarS § 266 lg 2 p 3 järgi süüdistus selles, et perioodil 20.12.2011 kuni 30.03.2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluval kinnistul, grupis koos L.J-iga, tungis ebaseaduslikult omaniku tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse laudahoonesse ja saunahoonesse, kus elas eelnimetatud perioodil varguse toimepanemise ajal, millega rikkus hoonete valdaja xxxxxxxxxxxxxx Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust valduse puutumatusele. Peale selle Vjatšeslav Pavlenkot süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et perioodil 20.12.2011 kuni 30.03.2012 Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, grupis koos L.J-iga , ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kinnistul asuva laudahoone katuselt ära võõra vallasasjana käsitletavad esemed, kokku 760 m2 tsingitud trapets -plekk-katust väärtusega 5,30 eurot ruutmeeter, millisest kogusest võttis (viis) ära 685 m2 tsingitud trapetsplekki ning jättis rikutuna maha 75 m2 tsingitud trapetsplekki, s o 16 tk tsingitud trapetspleki plaati mõõtudega 113x415 cm, tekitades kuriteoga xxxxxxxxxxxxxxxe varalist kahju kokku 4028 eurot. L.J-i süüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 3 järgi selles, et perioodil 20.12.2011 kuni 30.03.2012xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluval kinnistul, grupis koos Vjatšeslav Pavlenkoga, tungis ebaseaduslikult omaniku tahte vastaseltxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse laudahoonesse ja saunahoonesse, kus elas eelnimetatud perioodil varguse toimepanemise ajal, millega rikkus hoonete valdaja xxxxxxxxxxxeri Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust valduse puutumatusele. Peale selle L.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, perioodil 20.12.2011 kuni 30.03.2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, grupis koos Vjatšeslav Pavlenkoga, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kinnistul asuva laudahoone katuselt ära võõra vallasasjana käsitletavad esemed, kokku 760 m2 tsingitud trapetsplekk-katust väärtusega 5,30 eurot ruutmeeter, millisest kogusest võttis (viis) ära 685 m2 tsingitud trapetsplekki ning jättis rikutuna maha 75 m2 tsingitud trapetsplekki, s o 16 tk tsingitud trapetspleki 3(5)

plaati mõõtudega 113x415 cm, tekitades kuriteoga xxxxxxxxxxxxxxxe varalist kahju kokku 4028 eurot. Peale selle on L.J-ile esitatud süüdistus Kars § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja vargusi, 04.05.2012 kella 03.00 paiku võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Tartus linnas Ropka tee 29 territooriumilt Karimek OÜ -le kuuluva veoauto Volvo FH-12 reg. nr. 911 THB väärtusega 35000 eurot, millega sõitis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistule, kuhu veoauto maha jättis ja kust veoauto 04.05.2012.a. omaniku poolt leiti. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatav Vjatšeslav Pavlenkole kohtus karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 4 kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Vjatšeslav Pavlenko 3-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatav L.J-ile kohtus karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 1 aasta vangistust ja KarS 215 lg 2 p 1 järgi 10 kuud va ngistust. KarS 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kahtlustatavana kinnipidamine 02.08.2012 kuni 03.08.2012 (2 päeva) ja 28.08.2012 -29.08.2012 (2 päeva) ja eelvangistus alates 18.01.2013 kuni 08.04.2013 (2 kuud ja 22 päeva), kokku 2 kuud ja 26 päeva arvata karistusaja hulka. Kandmata karistuse 1 aasta 9 kuud ja 4 päeva vangistuse algust lugeda alates 9. aprillist 2013. a. Kokkulepete kohaselt tuleb VÕS § 1043 alusel välja mõ ista L.J-ilt solidaarselt Vjatšeslav Pavlenkoga kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 3200 eurot, mis kanda arveldusarvele nr 17001436284 Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal. Välja mõista L.J-ilt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0.45 eurot. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav ad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb esitatud süüdistuste järgi süüdi tunnistada ja karistada vastavalt kokkulepetes toodule. Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et L.J ja Vjatšeslav Pavlenko on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav ad võt sid kohtuistungil TsMS § 440 lg -te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. Asitõendid – trapetsprofiilplekkplaadid 80 tükki ja 5 katuseharja plaati (hoiul tunnistaja xxxxxxxxxx i käes aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning kruvid ja seibid 4(5)

helesinist värvi kilekotis (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) – tagastada omanikule xxxxxxxxxxxxxxxx KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsusega riigituludesse sisse nõuda sundraha, paljunduskulu ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist põhjendades seda kahjude hüvitamise vajadusega, L.J-i osas lisaks asjaoluga, et ta viibib vangistuses, mistõttu ei ole tal praegu võimalik menetluskulusid tasuda. Vjatšeslav Pavlenko osas tõi kaitsja välja, et tegemist on osalise töövõimega inimesega, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, mis on väga väike. Prokurör Vjatšeslav Pavlenko osas leidis samuti, et menetluskulusid võiks vähendada arvestades, et tegemist on haige inimesega, kelle ainsaks sissetulekuks on pension ja teda ei ole ka varasemalt karistatud. Kohus leiab, et esitatud taotlus on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tulenevalt KrMS § 180 lg 3 Vjatšeslav Pavlenko osas. Menetluskulude vähendamisel arvestab kohus asjaoluga, et Vjatšeslav Pavlenko on invaliidsuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on 150 euro suurune pension. Süüdimõistetul on vaja hakata hüvitama kuriteoga tekitatud kahjusid. Kogu menetluskulu sisse nõudmine ei arvestaks süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavateid ja oleks talle ilmselt ülejõukäiv. Lisaks arvestab kohus ka seda, et Vjatšeslav Pavlenko on varem karistamata, tema roll kuritegude toimepanemisel ning ka kuriteost saadu oli oluliselt väiksem kui kaassüüdistataval. Eelnevast tuleneval jätab kohus Vjatšeslav Pavlenko menetluskulud suuremas osas riigi kanda. L.J-i osas selliseid asjaolusid, mis annaks alust KrMS § 180 lg 3 tulenevalt menetluskulude vähendamiseks, kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et tekitatud kahju on suur ja isik viibib vanglas, ei saa üksi olla aluseks menetluskulude vähendamisel.

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.