Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
27.01.2015 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-14-5768
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.J sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, xxx.2015
Süüdimõistetu
Jätta D.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 22.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav D.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.10.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 3 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on sarnane varasema käitumisega, soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav osalenud xxx, läbinud sotsiaalprogrammid xxx taseme eksami. Alates 01.09.2014 õpib kinnipeetav Ida-Virumaa xxx. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi nõudeid summas 5175,80 eurot, vabanemisfondis on 86,11 eurot. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Kinnipeetaval on kehtiv
isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 10.04.2016. Vabanemisel garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kaks venda, vanaema ja tädi. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Viru Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et l ähedastest on kinnipeetaval ema. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval elukoht, kuna SA Narva Linnaelamu teatas, et kinnipeetaval puudub õiguslik alus endist elamispinda kasutada. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud ühel korral, katseajal pani toime uue kuriteo. Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav D.J seletas maakohtu istungil, et tema elama asumisega endisesse elukohta xxx on nõustunud tema ema ja kriminaalhooldaja. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab juba teist korda. Kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kinnipeetavale oli Viru Maakohtu 22.12.2009 otsusega mõistetud karistuseks vangistus tingimisi katseajaga 3 aastat, katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud ja pani kehtival katseajal toime uue kuriteo. Ka käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mille eest mõlemal juhul on karistuseks määratud kartser. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Käesoleva asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel alaline elukoht. Maakohtu istungil nimetas kinnipeetav oma elukohana vabaduses xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on
munitsipaaleluruumiga, mille haldaja on teatanud, et kinnipeetaval puudub õiguslik alus antud eluruumi kasutada, kuna ta ei ole sel aadressil sisse registreeritud. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest (KarS §75 lg.1 p.1) on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht. arvestades seda, et kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi üle 5000 €, on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole seaduslik. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.