1-14-5103/27 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-14-5103 A.H suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2014 otsusega nr 1-14-5103 tunnistati A.H süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati A.H-le mõistetud karistus, 2 kuud vangistust, 120 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A.H üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2014 kohtuotsus jõustus 08.07.2014. 09.12.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne A.H suhtes ettepanekuga pöörata A.H-le mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et A.H on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 09.12.2014 on A.H sooritanud 33 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 87 tundi ning viimati käis ta registreerimisel 18.09.2014. Kriminaalhooldusametnik hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest A.H eirab registreerimiskohustust ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Esmakohtumine hooldusalusega leidis aset 11.07.2014, mil hooldusalusele tutvustati tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. 11.07.2014 oli koostatud ajakava nr 1, mille kohaselt A.H sooritas 24 tundi. 18.09.2014 oli koostatud ajakava nr 2, mille kohaselt A.H sooritas ainult 9 tundi 69 tunnist. 03.11.2014 A.H ei ilmunud registreerimisele. 06.11.2014 hooldusalusele saadeti kutse. Registreerimine oli määratud 18.11.2014. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. 20.11.2014 hooldusalusele saadeti korduvkutse, mille hooldusalune sai isiklikult kätte. Registreerimine oli määratud 28.11.2014. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. 04.12.2014 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Alar Liivik teostas kodukülastuse, kuid kodus kedagi ei olnud. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata A.H-le mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui Oksana 2(4)

1-14-5103 A.H ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku võtta A.H vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 29.12.2014 kohtuistungile A.H ei ilmunud. Kutse on 19.12.2014 antud kätte tema vennale. 26.01.2015 kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata A.H-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune A.H ütles, et jättis teadlikult üldkasuliku töö tegemata ega soovinud oma käitumist kuidagi põhjendada. Enda sõnul tal mingeid mõjuvaid põhjuseid töö tegemata jätmiseks ei olnud. Elukohast lahkumisest ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek A.H suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. A.H ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimisele, ei teavitanud elukohast lahkumisest ega täitnud nõuetekohaselt talle määratud üldkasuliku töö tunde. Viimane kriminaalhooldusalane kohtumine A.H-ga toimus 18.09.2014. Kontrollnõuete ja üldkasuliku töö mittetäitmise kohta A.H mingeid mõjuvaid põhjuseid ei nimetanud. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja A.H seletusi, on kohus veendunud, et A.H hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasulikust tööst ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud A.H täita registreerimiskohustust ja üldkasulikku tööd. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine A.H suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2014 kohtuotsusega nr 1-14-5103 mõistetud karistus – 2 kuud vangistust (ehk 120 tundi üldkasulikku tööd). Kuna A.H on täitnud 33 üldkasuliku töö tundi ning alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt võrdub üks tund ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 27 päeva vangistust.