Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20.jaanuaril 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-14-10062
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Tali, Ivi Kesküla ja Andres Parmas
Kriminaalasi
A.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav A.B , isikukood XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; elukoht XXXXXX XXXXX, Tallinn (viibib Ida Prefektuuri arestikambris); emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 02.02.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta 6 kuud; 09.04.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud (kantud 3 päeva), mida suurendati karistust eelmise otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, liitkaristus 5 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati ÜKT-ga ulatuses 348 tundi; 08.09.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus oli 5 kuud 19 päeva, vabanes 25.02.2013 pärast karistuse kandmist, 22 kehtivat väärteokaristust. Kahtlustatavana kinni peetud 04-05.11.2014.a ja alates 26.11.2014.a.
28.novembri
aasta
otsus
Jätta A.B apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest
teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra või alternatiivselt asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega A.B-le lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on A.B karistanud 1 aastase vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et A.B mõisteti süüdi kolmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.2 Alternatiivselt palus apellant asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Neid põhimõtteid on maakohus järginud ning leidnud, et A.B suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvus narkootilistest ainetest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Kolleegium nõustub maakohtuga ning leiab üksmeelselt, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et A.B iseloomustab asjaolu, et lühikese ajavahemiku jooksul on ta
pannud toime kolm varguse episoodi. Kolleegium leiab ühiselt, et taoline käitumine näitab ilmekalt, et A.B jaoks võib olla tavapärane varavastaste kuritegude toimepanemisele suunatud käitumismall. Kolleegiumil puudub igasugune usk, et A.B suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on A.B puhul väga kõrge.
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.