Kriminaalasi nr 1-08-13090
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19.jaanuaril 2015.a. Jõgeva kohtumajas
Kriminaalasja number
1-08-13090
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme Nadežda Bõstrova
Tõlk Prokurör
Prokuröri abi Ruti Kilg, Jüri Vissak
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Deniss Tarassov tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Deniss Tarassov, ik 38009150235, asukoht Tartu Vangla, vabanemisel kavandab elama asuda sotsiaalmajutusüksusesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
Kohtuistungi aeg
14.01.2015.a. Jõgeva kohtumaja, kaugkohtuistung
Juhindudes KrMS § 426 lg. 1, § 432 lg. 3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Deniss Tarassovit temale Harju Maakohtu 05.11.2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 4 aastat 6 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1 (5)
Tartu Vangla esitas 03.11.2014.a. Tartu Maakohtule materjalid Denisss Tarassovi kohta tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 05.11.2008.a. otsusega mõisteti Deniss Tarassov süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi. Karistusaja alguseks luges kohus 22.04.2008.a. Viru Maakohtu määrusega 08.10.2010 vabastati Denioss Tarassov karistsue kandmiselt tingimisi enne tähtaega, määrates katseaja kuni 21.10.2012. Kohus kohaldas elektroonilist järelevalvet esimeseks neljaks kuuks, määras kohustuse elada alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Deniss Tarassovit kohustati täitma kontrollnõudeid ja määrati lisakohustused. Kriminaalhooldaja esitas 02.04.2012.a. erakorralise ettekande, milles taotles D.Tarassovile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna D.Tarassov on katseaja kestel kahel korral rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksulta on katseajal pannud toime mitmeid väärtegusid, millest kaks on toime pandud kas alkoholijoobes või ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Kohus määrusega 16.04.2012 pööras karistuse- 2 aastat 2 päeva vangistust täitmisele, kohustades D.Tarassovit ilmuma karistuse kandmisele 19.04.2012. Tallinna Vanglasse. D.Tarassov karistust kandma ei ilmunud, 03.05.2012 andis kohus välja Deniss Tarassovi vahistamismääruse ja määras tagaotsitavaks kuulutamise. Deniss Tarassov peeti kinni 01.11.2013.a., millisest kuupäevast arvestatakse tema karistuse kandmise aega. Käesolevaks ajaks on Deniss Tarassov temale mõistetud karistusest 4 aastat 6 kuud vangistust kandnud ära 3 aastat 8 kuud 17 päeva vangistust, s.t. vabanemiseks vajalik karistusaeg on ära kantud. Kogu karistus saab kantud 03.11.2015.a. Tartu Vangla toetab Deniss Tarassovi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on Deniss Tarassov viisakas, rahulik, hoolas ja püüdlik, läbis riigikeele A1 taseme kursuse. Töötab alates 25.08.2014.a. Seisuga 30.09.2014 on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. D.Tarassov soovib elama asuda oma elukaaslase juurde sotsiaalmajutusüksusesse xxxxxxxxxxxxxx. Lähedased ongi tema elukaaslane xxxxxxxxx ja nende ühine poeg. Suhtlusringi kuuluvad nii seaduskuuleka kui ka kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav on motiveeritud suhtlusringkonda vahetama. D.Tarassov on eitanud alkoholisõltuvust ja alkoholitarvitamist enda juures probleemiks ei pea. Tunnistab süüd ja mõistab väärtushinnangute muutmise vajadust. Sotsiaalsed oskused nõrgad, ei oska paluda abi, kuid vajab seda. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku rea lisakohustuste määramiseks D.Tarassovile kui kohus otsustab isiku ennetähtaegselt vabastada. Sotsiaalmajutusüksuses elukoha saamiseks on eeldused olemas kui isik vastava taotluse esitab ja suunamiskomisjonilt nõusoleku saab. Vajalik avaldus tuleks esitada juba enne vabanemist. Enne vangistust töötas D.Tarassov juhtöödel, vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Varasem käitumiskontroll ja kriminaalhooldus lõppesid karistuse täitmisele pööramisega, kuna D.Tarassov rikkus lisakohustust mitte tarvitada sõltuvusaineid. Lisaks materiaalsetele probleemidele ja alkoholi kuritarvitamisele mõjutavad D.Tarassovi käitumist vabaduses ka kriminaalse mõtteviisiga isikud. Prokurör ei toeta D.Tarassovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri abi R.Kilg esitas seisukohad esmalt 08.12.2014 ja teistkordsel arutamisel esitas seisukohad prokuröri abi J.Vissak 09.01.2015. D.Tarasovil ei ole vabanemisel elukohta enne kui ta esitab taotluse ja dokumendid sotsiaalhoolekandeosakonnale ja tema taotlus rahuldatakse. See tähendab, et elukohta võib ta ka mitte saada. On alused D.Tarassovi ennetähtaegse vabanemisega mittenõustumiseks ka juhul, kui D.Tarassov sotsiaalmajutusüksuses elukoha saab: isegi range järelevalve tingimustes kinnipidamisasutuses ei ole ta käitunud seaduskuulekalt, mis vähendab katseaja eduka läbimise tõenäosust; eelmisel ennetähtaegsel vabanemisel katseajal on ta rikkunud määratud tingimusi ja kuritarvitanud alkoholi; alkoholi jätkuv tarvitamine võib
2 (5)
olla õigusvastast käitumist vallandavaks asjaoluks; Deniss Tarassovil on nõrgad sotsiaalsed oskused; raske esimese astme kuriteo toime pannud isiku vabastamine teistkordselt ennetähtaegselt ei vasta ühiskonna arusaamadele raske kuriteo eest karistuse kandmisest. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohtuistungil 11.12.2014.a. rääkis D.Tarassov, et ta asub elama elukaaslase juurde sotsiaalkorterisse, elukaaslasel on kaks last, neist üks ühine Tarassoviga. Ei oska seletada, miks katseajaga toime ei tulnud ja uuesti kinnipidamiskohta saadeti. Ta sattus politseisse ebakaines olekus, hilines registreerimisega. Ta on läbi mõelnud, kuidas alkoholist hoiduda, püüab vältida neid sõpru, kes alkoholi tarvitavad. Septembris 2014 esitas ta avalduse elukoha saamiseks Tuulemaa 6 elukaaslase juurde. Kohtuistungil 14.01.2015 andis D.Tarassov ütlusi, et ta on juba septembris 2014 esitanud avalduse xxxxxxxxxx elukoha saamiseks. Ta arvab, et läheb kohale xxxxxxxxxx ja seal sõlmitakse leping. Töö saamist usub paari nädala jooksul vabanemisest- sõbrad töötavad ja on öelnud, et tööd on. Tööd loodab saada kusagil ehitusel. Sõbrad ei ole kuriteokaaslased, narkootikumide tarvitamise probleemi ei ole olnud, ta ise ei ole tarvitaja. Kavandab lastele aega pühendada.
Kohtu seisukohad Kohus on D.Tarassovi ennetähtaegset vabastamist arutanud kahel kohtuistungil- 11.12.2014, mil lükkas arutamise edasi, et küsida järele D.Tarassovi võimaliku elukoha kohta sotsiaalmajutusüksuses xxxxxxxxxxxxja seejärel 14.jaanuaril 2015. Põhja- Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekandeosakonna 18.12.2014.a. kirjast nähtuvalt ei ole D.Tarassov seni taotlust ega muid dokumente elukoha saamiseks Txxxxxxxxxxxotsiaalmajutusüksuses esitanud. Sotsiaalmajutusüksuses elab D.Tarassovi elukaaslane xxxxxxxxx oma kahe lapsega. Kirjast nähtuvalt tuleb D.Tarassovil elukoha saamiseks esitada dokumendid ja elukoha saamine otsustatakse komisjoni poolt. Deniss Tarassov on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja vabastamisel KarS § 76 lg.2 p.2 alusel- kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Deniss Tarassov temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 3 aastat 8 kuud, s.o. vähemalt 2/3. Seega on tal praegu võimalus ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalveta. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Deniss Tarassovi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise otsustamisel tuleb kohtul hinnata kogumis KarS § 76 lg. 4 loetletut.
3 (5)
Deniss Tarassov on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kolm karistust kustunud ja kaks kehtivad. Kohtuotsus, millega mõistetud karistust D.Tarassov praegu kannab, on tehtud 05.11.20018, Kohtu 08.10.2010.a. määrusega on D.Tarassov vabastatud ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve alla- pärast seda kui ta oli ära kandnud 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Siis määrati D.Tarassovile lisakohustused, s.h. kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja kohustus eladaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn. Kuna D.Tarassov tarvitas korduvalt alkoholi, s.t. rikkus määratud lisakohustusi, pöörati karistus täitmisele. Pärast karistuse täitmisele pööramise määruse tegemist rikkus D.Tarassov ka määratud elukohas elamise kohustust- ta ei ilmunud määratud ajaks kinnipidamiskohta ega ilmunud karistust kandma. Ta kuulutati tagaotsitavaks, kuna ta ei elanud määratud elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ja tema tabamine õnnestus alles rohkem kui aasta pärast. Nüüdseks on Deniss Tarassov olnud uuesti vangistuses alates 1. novembrist 2013, s.o. rohkem kui 1 aasta ja 2 kuud. Kohus märgib, et lisaks alkoholikeelu rikkumisele on Denisss Tarassov katseajal, st. pärast eelmist ennetähtaegset vabanemist pannud toime ka uusi süütegusid: karistusregistri andmetest nähtuvalt ja kohtu 16.04.2012 määrusest nähtuvalt on ta katseajal toime pannud viis väärtegu. Kui D.Tarassovile on mõistetud 05.11.2008.a. kohtuotsusega karistus eesmärgiga mõjutada D.Tarassovit hoiduma uute süütegude toimepanemisest, siis ta on toime pannud viis väärtegu ja lisaks väärtegudele ka uue kriminaalkorras karistatava teo04.09.2011 KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda on karistatud Harju Maakohtu otsusega 02.04.2012 rahalise karistusega. See tähendab, et pärast 4 aasta 6-kuulise vangistuse mõistmist ja sellest 2 aasta 5 kuud 28 päeva ärakandmist on ennetähtaegselt vabanemise katseajal jätkunud uute süütegude, s.h. kriminaalkorras karistatava teo toimepanemine. Ka ärakantud vangistusaeg ei ole möödunud õigusrikkumisteta – 04.11.2013, s.o. kolm päeva pärast vanglasse minekut on ta toime pannud distsiplinaarüleastumise, mille eest teda on karistatud noomitusega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ka pärast seda, näiteks 25.01.2014 ja 05.08.2014 on ta toime pannud erinevad distsiplinaarüleastumised, mille eest karistamisest on kaalutlusõiguse alusel loobutud. Kohus käsitles D.Tarassovi ennetähtaegset vabanemist kohtuistungil 11.12.2014 ja lükkas asja arutamise edasi eesmärgiga koguda tõendeid selle kohta, kas D.Tarassov on esitanud nõutava avalduse ja dokumendid elukoha saamiseks sotsiaalmajutusüksuses. Kohtule saadetud vastuskirjast nähtub, et sellist avaldust esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et Deniss Tarassovi käitumine ei ole selline, mis võimaldaks tema vabastamist ennetähtaegselt. Et Deniss Tarassov on juba ühel korral ennetähtaegselt vabastatud, kuid karistus tuli uuesti täitmisele pöörata temapoolsete rikkumiste tõttu, näitab, et Deniss Tarassov ei soovi ega suuda täita neid tingimusi ja nõudeid, mida esitatakse ennetähtaegselt vabanejale. Veelgi enam- tema käitumine on jätkuvalt karistusväärne, kuna ta on katseajal pannud toime uue kriminaalkorras karistatava teo. Ka nüüd, olles alates 01.11.2013 uuesti karistust kandmas, ei ole käitunud laitmatult. Praegu ei saa asuda seisukohale, et Deniss Tarassovil on vabanemisel kindel elukoht, millega kohus saaks siduda võimaliku katseaja ja käitumiskontrolli. Kohus on kontrollinud, et teoreetilised võimalused elukohta saada on Deniss Tarassovil olemas, kuid tema enda poolt ei ole olnud aktiivset tegutsemist talle elukoha tagamise eesmärgil. Ka puudub kindlus püsiva sissetuleku saamiseks. Deniss Tarassovi jaoks oluline risk alkoholitarvitamine- on jätkuvalt olemas. Deniss Tarassov kohtuistungil 11.12.2014 andis ütlusi, et alkoholitarvitamisest hoidumisest ta püüab vältida neid sõpru, kes alkoholi tarvitavad. Miks ta seda seni pole teinud, s.h. eelmisel ennetähtaegsel vabanemisel, seda D.Tarassov seletada ei oska. Seega on reaalsus selline, et Deniss Tarassovi poolt alkoholitarvitamine jätkub. Kohtu 08.10.2010.a. määrusega pandi talle juba alkoholi tarvitamise keeld, kuid seda keeldu rikkus ta korduvalt.
4 (5)
Kõiki eelnevaid asjaolusid kaaludes leiab kohus, et Deniss Tarassovit ei ole põhjendatud vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega - seda ei toeta ei isiku varasem elukäik, tema isikut iseloomustavad asjaolud ega käitumine karistuse kandmise ajal. Samuti ei toeta teistkordset ennetähtaegset vabastamist D.Tarassovi elutingimused vabanemise järgseltpuudub kindlus elukoha suhtes ja ülalpidamisallikate suhtes. Deniss Tarassov tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata ja karistuse kandmine jätkub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st , §-st 76. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.